sisustas esimene Euroopa ombudsman J. Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006) 7 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng Siirdeühiskondade parteisüsteemi genees erineb mitmel moel Lääne-Euroopa parteimaastiku kujunemisloost. Viimasel juhul olid peamiseks mõjuriks olemuslikud sotsiaalsed lõhed (linna ja maa eristumine, religioossed erinevused, klassierinevused, rahvusriikide sünd), mille põhjal kujunesid välja erinevad ideoloogiad. Postkommunistlikes maades kulges areng pigem vastupidi -- ühinemise aluseks said ideoloogilised ja maailmavaatelised põhimõtted, majanduslik ja sotsiaalne staatus hakkas parteide liikmeskonda mõjutama alles aastaid hiljem. (Toots 2006)
Saksamaa kui poliitilise režiimide importija: Kogunud palju kiitust oma stabiilsuse tõttu. Kasutatud erinevates Euroopa osades demokraatlike arengu alguses, väljununa just mittedemokraatlikust või autoritaarsetest valitsemisvormidest. Lõuna-Euroopas Hispaania ja Portugal, ja Ida- ja Kesk-Euroopas postkommunistlikud maad. Keskseid stabiilsuse elemente Saksa poliitilisest süsteemist pakutakse on poliitilise parteimaastiku korrastamine ja võimu juurde saadavate hulga vähendamine. Vähene parlamendi parteide hulk on Saksamaa käsitluses levinud kui poliitilise stabiilsuse üks indikaatornäitajatest. Varasemaid perioode on süüdistatud parteipoliitilises kirjususes ja vastandina Liiduvabariiki kiidetud Saksamaa Parlamendi alamkoda on aja jooksul parteide hulk olnud väike. 60-ndate lõpp- 80ndate algus vaid kolmeparteilisus, hiljem kuni viieni. Vähene parteide hulk on
dem joontele tuginedes. Kaasatakse liidumaad PS väljatöötamisse. Liidumaad saadavad oma esindajad assambleese ning toimuvad ka referendumid PS üle.Parteide temaatika võetakse PS detailse jlgimise alla. Parteiseadus, lisaks sisaldab PS ka dem klauslit. Okupatsioonitsoonides võimulolevad USA , PR ja UK mõjutavad Saksa parteipol süs väljakujundamist. Parteisid ürit arendada tugevateks organisatsioonideks. Soovitakse luua olukorda, mis meenutaks Anglosaksi parteimaastiku, mis on selgelt domineeritud 2 suure partei poolt.Keelatuks kuulutati sellised parteid, kelle tegevust võis pidada dem vastu suunatuks. Praktikas tõi see kaasa kommunistliku partei keelustamise. Saksamaa oli ainuke Euroopa riik , kus nimetus kommunistlik oli keelatud . See ei takistanud Ida-Saksa kommpartei ühinemist pol süsteemiga. Eesmärgid , mis dem klauslile pandi täitusid teatud per ideaalilähiselt . 50ndatest alates parlamendis esindatud parteide arv langes drastiliselt
annaabi.ee 
