vajaliku infrastruktuuri loomisest. Uudismaale üle kogu NSV Liidu kokkukutsutud vabatahtlikud elasid telkides, polnud viljahoidlaid, puudusid ühendusteed jne. Sisuliselt tähendas see seda, et esimeste aastate viljasaagid läksid suuremas osas raisku. Siiski täitis uudismaa ühe suure ülesande, kasahhid jäid oma kodumaal lootusetult vähemusrahvaks ning nende traditsiooniline eluviis hävitati üsna olulisel määral. Seega loeti parteiliinis Kasahstani perioodi õnnestunuks, seda tunnistas ka Breznevi edasine teenistuskäik: 1956 1957 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1957 1982 NLKP KK Poliitbüroo liige; 1956 1960 NLKP KK sekretär; 1960 1964 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; 1963 1964 NLKP KK sekretär; 1964 1966 NLKP KK I sekretär; 1966 1982 NLKP KK peasekretär; 1976 Breznevile omistatakse NSV Liidu marssali auaste.
kuulujutud- üheks kõige olulisemaks, mis Kremli võimuladvikut ärritas, oli jutt sellest, et kui olukord stabiliseerub, siis kindlasti kolhoosid kaotatakse, antakse tagasikäik, et ühiskonnas leevendatakse ideoloogilist survet, jätkuvad edaspidi kontaktid läänemaailmaga jne. Sellised meeleolud polnud vaid tavainimese hinges, vaid nii mõtlesid ka paljud madalama astme parteilased. Kui 1946-47 parteiliinis kuulutati välja, et hakatakse ette valmistama partei uut põhikirja ja programmi (midagi tegelikult välja ei tulnud), siis tõi see kaasa, et hakati tegema ettepanekuid, mida muuta põhikirjas, mida programmi panna jne. See protsess näitas, et paljud parteiliikmed mõtlesid ja ootasid, et sõja järel peaks vabam õhkkond maksvusele pääsema. Pakuti välja mõte alternatiivsete valimiste kohta. Kremlis vaadati ootustele ja lootustele selgelt eitavalt
See on päris hämmastav, kui kõrgele tasandile ka tavainimese kaebekiri võis jõuda. See sageli Baltikumi kontekstis jõudis Kremlis välja kõige kõrgemale tasemele. 1953. aastal tegeles Hrustsov isiklikult Jõgevalt tulnud kaebekirjaga. Ka Karotamme mahavõtmise taga oli kaebakiri - Anna Brandt saatis Moskvasse regulaarselt kaebekirju - Karotamm kui kodanlik natsionalist, kes ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Kaebakirjade taga isiklik solvumine, et teda ei ole parteiliinis piisavalt edutatud. Tulemuseks see, et 1949 tuli uus inspekteerimine, oli selge, et tegemist on suurema süüasja vormistamisega. Siin ka üks põhjus selle kohta, miks see puhastus toimus Eestis, mitte Lätis või Leedus. Baltikumi sovietiseerimine Ida-Euroopa arengute kontekstis. Üldises plaanis saame öelda, et see protsess oli suhteliselt sarnane, kasutati samu meetodeid ja vahendeid. Ida-Euroopa sovietiseerimise ja Baltikumi sovietiseerimisega tegelasid samad isikud
annaabi.ee 
