KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9
ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid. Tänapäeval on ka selliseid parteisid, mis taotlevad vaid võimulepääsemist, et seadustada oma n-ö kahtlane äritegevus, näiteks Berlusconi Forza Italia. Tuleb ka tõdeda, et partei peamiseks res- sursiks on ärimehe personaalne rikkus. Frantiisipartei puhul laenatakse partei seisukohtasid ning
Aga ega enamik vist teagi, et enne, kui olime ühes teises liidus, olime väga lähedal sellele, et meil oleks tuumajaam juba olemas. Nimelt oli 1967.a. venelastel tõsine kavatsus lisaks Leningradi (Sosnovõi Bor) tuumajaamale rajada ka Võrtsjärve äärde TJ koos mitmekümnetuhandese linnakuga Võrtsjärve ja Elva vahele. Asi oli teadagi salajane ja sellest olid teadlikud vaid kohalikud parteiliidrid ja mõned Teaduste Akadeemia liikmed ja tulevased liikmed, nagu H.Habermann, I.Öpik, A.Raukas, E.Lippmaa jvm. Kuna aga tollal oleks see tähendanud hävingut eesrindlikule põllumajanduslikule ,,vabariigile" siis sõdisid ka tolleaegsed parteiliidrid kõigi oma oskustega selle vastu. Põhjuse selleks andis Võrtsjärve vähene veehulk ja suure osa äsja maaparanduse läbinud hea põllumajandusliku maa kaotsiminek. Ega siis tollal polnud lihtne Lenini ordeniga
tähtsate gruppide ja isikutega kontakteerumise allikaks, samuti on ta efektiivseks poliitilisse süsteemi pääsemise allikaks. Peaaegu kõik tähtsamad isikud poliitilistes süsteemides on saavutanud oma positsiooni tänu nende värbamisele ja valimisele mõne poliitilise partei poolt . 5. Valitsuse tegevuse koordineerijad. Poliitiline partei võib: - nõuda oma liikmetelt koostööd saavutamaks partei eesmärki. - omada sisemist hierarhia, kus parteiliidrid kontrollivad partei liikmetest valitsustegelaste tegevust - moodustada koalitsioone mõne küsimuse läbisurumiseks. 30 31 6. Opositsioonina osalejad. Suurbritannias eksisteerib isegi ametlik opositsioon "Her Majesty's Loyal Opposition", "variministrid" jne. PARTEISÜSTEEMID
Näiteks Suurbritannias oli sõjaajal täidesaatev riigivõim koondunud tegelikult mõnest juhtiva valdkonna ministrist koosneva nn sõjakabineti kätte. Ka rahuajal võib tegelik täitevvõim koonduda kitsama ringi ministrite kätte - poliitilise mitmeparteilise valitsuse puhul moodustavad valitsusse kuuluvate parteide liidrid nn tegeliku jõukeskuse oma tuumikrühmana. Viimase süsteemi näiteks on Madalmaad (Holland) ning Belgia, kus valitsuses olevad parteiliidrid (-juhid) lepivad alati enne põhimõttelised otsustused kitsas ringis kokku, mis alles pärast seda esitatakse valitsuse täiskogule. Ülaltoodud juhtusid käsitletakse üldistusena kui valitsust kitsas mõttes. Valitsusse laias mõttes kuuluvad institutsioonina lisaks veel nn juniorministrid, riigisekretärid + abi- või aseriigisekretärid. Valitsus võib moodustada enda juurde alalisi või ajutisi komisjone ning töögruppe.
annaabi.ee 
