süüdistused, miks ta peab oma suurepäraseks ehitatud süsteemi üle andma mõne valitsuspartei käepikendusele. See ongi Eesti Vabariigi valitsejate sõnum eraettevõtluses ja ka avalikus sektoris edukatele tegijatele: tehke oma töö hästi ära, siis võib mooramees minna. Hea veel, kui terve nahaga minna lastakse. See sarnaneb kommunistide praktikale: kui keegi midagi toimivat oma taibu ja hea õnne abil üles ehitas, siis võeti see üle ja anti parteilastele, edukas inimene aga tembeldati kulakuks või rahvavaenlaseks. Iga normaalne lojaalne kodanik tahaks tunda, et valitsejad tagavad riigi julgeoleku. Eestis on viimastel aastatel julgeolekutunde asemel sisendatud sõjahüsteeriat, aga enesekaitseks sõjaohu korral soovitatakse inimestele: minge häire korral kõik linnast maale. Ja kõik! Liberalismi humaanne poliitiline süsteem SLAID 3 Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja
natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks). Opositsioon oli väike ja killustunud: ei ohustanud natside võimu (nt vasakparteide endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii perfektselt kui propaganda andis mõista. Probleemid: Mitmekordsed struktuurid (riigi ja partei omavaheline tööjaotus?). Suulised määrused jätsid parteilastele mänguruumi. Hitler soosis ebamäärasust teadlikult, kuna see andis talle manipuleerimisvõimalusi. Hitleri tujukus ja äkilised meelemuutused. Natside majanduspoliitika on edukas: töötus likvideeritakse. Hitleri majanduslikku koolkonda on võimatu kindlaks teha. 1930'te levivad uued mõtted, mis rõhutavad riigi rolli majanduse stabiliseerijana ja ei poolda täielikku liberalismi. Taust 1929-32: Liberaalide lahendus kriisi tingimustes oli karm säästupoliitika ja riigi
Nii üritati partei saastatust vähendada, teiselt pidev väljaviskamine pidi parteiliikmeid distsiplineerima. Oluline on ka see, et vahetult sõja järel kehtestati uued vastuvõtureeglid parteisse. Karmistati parteisse vastu võtmist ja püüti sõjaaegsest praktikast lahti saada, kus kontrollimatult partei liikmeskond kasvas. Ka see meede oli edukas ja toimiv. Vastuvõtureeglite karmistusele tuleb juurde ka nõuete tõstmine parteilastele- hakati nõudma paremat haridust, seati sisse teistsugune partei haridusvõrk jne. Ka sel teel reguleeriti partei liikmeskonda. Sõja järel sisuline kontroll parteiliikmete üle taastati, vahepeal oli katkenud. Permanentne liikmeskonna puhastamine oli väga efektiivne vahend. Tasalülitati sõjaväelaste mõjukus ühiskonnas- Sõda oli selgelt tugevdanud sõjaväelaste positsioone ühiskonnas, oli 30ndatega võrreldes hoopis teine olukord ühiskonnas. 30Ndate
annaabi.ee 
