töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht „Kiir“ (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus.
Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja
võtnud palju pingeid maha. Oli ka aeg, kus tõsiselt hakati kõnelema sellest, et ka majandusjuhte pole mõtet ainult ametisse nimetada, vaid ka ettevõtete juhtide puhul võiks kõne alla tulla valimised, et oleks kaasatud ka ettevõtte töölised jne. Olid tollase NL ühiskonna jaoks uuenduslikud mõtted, esialgu rakendati üsna tagasihoidlikult ja mingit tõsisemat mõju ei avaldanud. ◦ 1988 – üleliiduline parteikonverents. Väga jõuliselt poliitilise reformi vajadus tõsteti Gorba poolt päevakorrale 1988 suvel toimunu NLKP KK XIX parteikonverentsil. Sõjajärgsel perioodil üleliidulisi parteikonverentse polnud toimunud, olid toimunud küll kongressid. NLKP konverentsi polnud toimunud. Oli kongressist allpool järgmine aste. Kongressi korraldamine oleks nõudnud pikemat ettevalmistamist, konverentsi formaat oli efektiivsem, tegelikult pole formaat oluline.
annaabi.ee 
