1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952. a ja tegi seejärel karjääri kommunistlikus parteis. Oli 1955–1961 ELKNÜ KK I sekretärina siinse komsomoliorganisatsiooni juht ning tegutses 1961–1971 EKP Tallinna linnakomitee I sekretärina. Seejärel suunati EKP KKsse, kus töötas 1971–
uppusin. Olin Eesti viimane metsavend ning minu surmaga 1978. aastal lõppes metsavendluse ajastu. Karl Vaino: 1988. aastal lõhenes Eesti Kommunistlik Partei kaheks-rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Mu vastaseks sai L. Ameerikast tagasi tulnud Vaino Väljas ja mind peeti juba ka liiga vanaks, et riiki juhtida ning mind vabastati riigisekretäri ametikohalt. Siirdusin tagasi Moskvasse, kus olin NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige. Sellest ajast saadik olen riikliku tähtsusega pensionär ja elan hetkel Venemaal Moskva lähedal koos oma naisega.
aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985. aastatel oli Eesti Moskva käsualune. Eesti volitused olid väga piiratud. Meil ei võinud eksisteerida välispoliitikat. Pidime osalema NSV Liidu välispoliitikas, kui Moskva seda soovis. Meie noorsõdureid saadeti pärast väljaõpet konfliktipiirkondadesse väljapoole NSV Liitu, et ,,rahustada" idablokki. 1956. aasta oktoobris osalesid meie noormehed Ungari ülestõusu mahasurumises ning 1968. aastal aitasid nad NSV Liidu vägedel