Valimistel võitnud erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteidega. Mille tõttu ei arvestata vähemusrahva huvidega. See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas. Demokraatia nõrkus on veel valimiskampaania. Sageli oleme näinud enne valimisi suuri valimisplakateid. Mida rohkem erakonnad panustavad raha valimiskampaaniasse, seda suurem tõenäosus on saada valituks. Kuid tänapäeva ühiskonnas peab selle jaoks panustama raha, mis võib üsna kulukaks minna.
mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka
toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja rikastumine jm. Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks
,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. · Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja rikastumine jm. · Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks saada