liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab
peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni
poliitiliste ideede ja teooriate; erinevad ideed ja teooriad transformeerivad sotsiaalsed huvid poliitilisteks püüdlusteks. Seetõttu ei ole poliitiliste huvide kandjaks mitte sotsiaalsed grupid või klassid, vaid poliitilisd ühendused. Nendest kõige olulisemad huvide kandjateks on riik ja poliitilised parteid (erakonnad). Tähtsad kandjad on veel poliitilistel liikumistel,parteide valijaskondadel (elektoraatidel) ja parteidevahelistel valimisliitudel.Poliitilistes ühendustes põimuvad tavaliselt mitme sotsiaalse grupi huvid ja kuna huvid on mitmetahulised,nad võivad ühte leeri tõmmata erinevad jõugrupid. Koondumine, põimumine sõltub mitmesugustest teguritest ja valmisolekust kaitsta neid poliitiliste vahenditega. Protsessi mõjutavad parteide arv, poliitilise info levik, kättesaadavus, valimissüsteemi iseloom, kehtiv poliitiline reziim, tsiviilühiskonna küpsus, traditsioonid