ülepeakaela. Kolmandaks pingeallikaks kujunesid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist ning Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk. (www.htg.tartu.ee) 1917. a-l kujunesid välja mitmed Eesti poliitilised erakonnad. J. Tõnissoni Eduerakond sai endale uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamat. Hiljem asendas teda Konstantin Päts. (www.htg.tartu.ee) Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased hõivasid Saaremaa ja 8. oktoobriks
(bolsevikud), kes nägid Vene revolutsioonis vaid üht osa maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. G. Poliitiline areng 1917. a suvel · Poliitiliste erakondade kujunemine * Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid L- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast) - Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eesmärgiks solidaarsus. I Rahvarinde valitsus (1936-37): peaminister sotsialist Leon Blum (kominterni vastane lahke idealist), kes soovis ühendada ühiskondliku õigluse ja liberaalse majanduse. Sotsialistid said veel majandus- ja sotsiaalministrite portfellid. Reformid: valitsuse esimeste otsuste hulka kuulus fasistlike liigade likvideerimine (asutati varsti uuesti parteidena). Mais-juunis 1936 algas üle 2-3 miljoni töölise spontaanne streigilaine. Rõõmus meeleolu rahvapeol. Mõõdukad nõudmised, mitte vägivaldsus. Valitsus pidas läbirääkimisi tööandjatega, mille tulemusena ajaloolised sotsiaalpoliitilised otsused: Matignoni kokkulepe (1936 juunis): Kõikidele töötajatele igaaastane kahenädalane palgaline puhkus ja alandatud hinnaga rongipiletid (jäi kehtima ka järgmiste valitsuste ajal)