Kliinik. Alkoholism. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholism/id-63 Lundbeck, (2014). Alkoholisõltuvus. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://www.lundbeck.com/ee/patsiendile/muud/alkoholisoltuvus Mayo Clinic, (2014). Alcoholism. Kuvatud 15. september, 2014, võrgulehel: http://www.mayoclinic.org/diseases- conditions/alcoholism/basics/symptoms/con-20020866 Postimees, 09.12.2010. Parteidelt võib oodata tõsisemat võitlust alkoholiga. Kuvatud 13. september, 2014, võrgulehel: http://tarbija24.postimees.ee/354673/parteidelt-voib-oodata-tosisemat-voitlust- alkoholiga Rotgers, F., Kern, M. F. & Hoeltzel, R. (2002). Vatutustundlik alkoholitarvitamine. Kirjastus: ERSEN Sisekaitseakadeemia (2004). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn Vikipeedia, (2014). Alkohol. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://et
Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Riigipäev kiitis heaks valitsuse erakorralised sammud, millega likvideeriti Weimari konstitutsioon. Erakorraliste volituste vastu julgesid hääletada vaid sotsiaaldemokraadid, kelle tegevus peagi keelustati. Ka ülejäänud parteidelt võeti varsti tegutsemisvabadus, mis viis Saksamaa ühepartei diktatuurini. Ametiühingud allutati jäigalt natsiparteile, streigid keelustati. Oma senise funktsiooni minetas ka Riigipäev. Senisest parlamendist sai nüüd esindusorgan. Mingeid diskussioone seal enam ei korraldatud, peale Hitleri seal kedagi rohkem kõnet pidamas ei kuuldud. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30
kahepartei süsteemi põhjuseks. Võitja-võtab-kõik süsteem ei toeta väikeseid parteisid. Isegi kõige edukamatel väikeparteidel on väga raske suhtelist enamust saavutada. Võitjaks osutub ringkonnas suhtelise häälteenamuse saanud kandidaat. Selle tulemusena ongi kujunenud kaks laiapõhjalist parteikoalitsiooni: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. (Gitelson, Dudley ja Dubnick, 1996, lk. 132-133). Kaheparteisüsteem nõuab üldiselt peamistelt parteidelt positsiooni, mis ei viiks neid liiga kaugele poliitilisest tsentrist. Keskmise valija teoreem ütleb,et kui on kaks parteid, siis parteid saavad maksimeerida oma poolthääli ainult siis, kui nad asetavad end keskmise hääletaja (hääletaja, kelle eelistused on täpselt keskel) positsioonile. Kuna väikeparteidel on vähe võimalusi valituks osutuda, kaldubki rahvas kaasa minema peamiste parteikoalitsioonidega,
annaabi.ee 
