Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parteiaktiiv" - 5 õppematerjali

KÜÜDITAMINE
2
docx

KÜÜDITAMINE

märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Viimased küüditatute eshelonid lahkusid Eestist 29. märtsi õhtul. Kuigi ligi kolmandikul algselt nimekirjadesse kantutest õnnestus tabamisest pääseda, viidi mõne päevaga oma kodudest Siberisse üle 20 000 inimese, mis moodustas ligikaudu 2,5% tollasest Eesti elanikkonnast. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Küüditamine
11
wps

Küüditamine

märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid. Väljasaadetavate tabamiseks moodustati Eestis

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
Zetterberg-lk 520-545-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
34
docx

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

töötajatest   komandantidele   üle.   Viimased vastuhakke.   Nii   on  kulak  Jaan   Mihkelson pidasid   täpset   arvestust   väljasaadetute   kohta, Valgamaal 25. märtsil pannud põlema oma talu tuginedes juba varem koostatud nimekirjadele ning   lubanud   ka   kolhoosile   tule   otsa   panna. ja   kartoteekidele.   Parteiaktiiv   aga   pidi   samal Tema   kinnipidamiseks   saadeti   välja   sise­   ja ajal   kohapeal   (korterites,   majades,   külades) julgeolekuministeeriumi   operatiivgrupp. kirjutama üles väljasaadetavate vara. Hiiumaalt Kiiüditamisoperat­   siooni   käigus ja Saaremaalt toodi inime dokumenteerisid julgeoleku­

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Mobilisatsiooni punktidesse tuli kohale 50 000 meest, Venemaale jõudis 33 000. Metsavendluse põhjused: Võitlus Nõukogude Liidu okupatsiooni vastu- Keelduti elada NSVL'us mindi elama metsa. Asuti võitlema punaväelaste ja NSVL võimu vastu relvastatud salkadena. Metsavendade arv ulatus 12 000'ni, aktiivseid liikmeid oli 7500-8500. Metsavendade salkade üldarv 350. Konkreetseteks vastasteks olid hävituspataljonid, Punaarmee ja NKVD regulaarüksused, nõukogude ja parteiaktiiv. Peamised võitlusvormid: 1) Relvastatud vastupanu. 2) Teadlik kuulujuttude levitamine- Kuulutati, et metsavendade salkade suurus ja relvastus on suurem ja parem, mis andis efektseid tulemusi. Suuremad lahingud: Metsavennad pidasid Saksa relvajõudude abita: Tartu, Viljandi, Pärnu, Petseri, Võru, Järva ja Viru maakondades 255 lahingut. Aktiivse võitluse algus: Metsavendade salgad tekkisid seal, kus mehi kogunes

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun