Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Märt arutavad Ennust ja nende armastusest. Maie ema Anne on küll nende armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4. Maie mõtleb veel hetk Märdist ja oma teistest kosilastest ja suunub siis Ema juurde. 5. Enn oli kõike pealt kuulnud ja tuleb nüüd parsilt alla
Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest Ennust lõpuks aru, milline ta tegelikult on. Lõpuks hõikas eit rede alt ja Märt pidi minema hakkama ning Maie läks eide juurde.
Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust
Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust
Aga ma võtan sinu nõnda või nõnda. (Akna mõtete 12 äärest.) Vait! – kas see ei ole Männiku Märt, mõlgutamine; kes sealt Maiega tuleb? No muidugi! Ahah, näitekirjanduse sellepärast! SEE tohib kaelast kinni võtta üks küllalt – sellepärast! Siia tulevad? Oot! Oot!! iseloomuliku- (Ümber vaadates.) Kuhu ma nüüd –? Sinna! maid võtteid, (Ronib üles parsile.) et tutvustada vaatajale tegelase mõtteid -3- Maie. Märt (õueuksest tulles). Enn (parsil). MAIE (õue poole rääkides): Ära on läinud! Tule peale, Märt! Arvasin küll, ega ta selle peale enam kauemaks võinud siia jääda! MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie
ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männiku Märdi häält. Enn ronis parsile ning jäi kuulama mida Märt ja Maie räägivad. Maie rääkis et : Erastu Enn täiesti hulluks läinud, tahab mingaua abielluda". Märt ütles et ,, Maikene, sellepärast ära küll muretse,ema on ka meie poolt ju ,,. Märt ja Maie armastasid üksteist väga, aga isa Peetrile ei meeldinud see säärane mulk ehk Märt sugugi. Mulgid võtnud nende kodu ära ja nüüd tahab jälle temalt ära võtta. Isa Peeter tahtis et Maie läheks mehele Ennule, sest tema rikas ja tark mees
Seejärel laotati idanemisvalmis terad ühtlase nimetissõrme paksuse kihina põrandale või kastidesse. Niiskuse hoidmiseks kaeti linnased pealt kinni. Idanemisel tuli jälgida, et ruumis liiga soojaks ei läheks ning vajadusel ruumi tuulutada või linnasekihti kasta. Sõltuvalt tingimustest kulus odra idanemisele 6 - 8 ööpäeva. Tekkinud juurte tõttu oli vili nüüd jäänud panka ja tuli lahti hõõruda, mis oli enamasti laste tööks. Linnased kuivatati kas rehetoas parsile asetatud põhul või laudadel, reheahju peal kastides või nõrgalt köetud reheahjus. Soojal ajal võidi seda teha ka lihtsalt õues päikse käes. Väljas kuivanud linnased tuli küll hiljem pisut üle kuivatada, sest jahvatamisele minev tera pidi olema nii kuiv, et "paukus" hamba all. Jälgiti ka seda, et temperatuur ei oleks liiga kõrge. Kuivatatud linnastelt tuli eemaldada juured, milleks kas lihtsalt hõõruti teri käte vahel või kasutati erilisi abiseadmeid
annaabi.ee 
