See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve ideega (agathon); Hüvesus; Üldisemad ideed; Vähem üldised ideed. See konstruktsioon on eetilise alatooniga: kuna kõik ideed tulenevad hüvesuse ideest, nähtused aga omakorda ideedest, on kogu olev loomu poolest hüveline Ideede suhe nähtustega on keeruline teema, Platon mõistis seda ning isegi kritiseeris ennast. Ta kasutab suhte iseloomustamiseks terminit parousia osasaamine. Kuid üksiknähtus ei saa osa saada ,,tükikesest ideest" ideed olid jagamatud. Samuti on raske mõista, kuidas kõik nähtused korraga saavad osa oma ideest tervikuna. Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal nähtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka täiuslikud. Kas olemas on ka pori, räpasuse, mõrva jne ideed? Ideede tunnetamine. Ideedeteooria saab olla mõttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi tunnetatavad
Platon käsitluse kohaselt vastavad ideedele meeltega tajutava maailma asjades samanimelised omadused. Sealjuures on idee mingil viisil vastavate omaduste põhjuseks. Nii näiteks üteldakse dialoogis “Euthyphron”: “… vagad asjad on vagad mingi ühe idee tõttu …” (6d-e; Platon, Teosed I, lk. 397) Kuidas täpselt see vahekord välja näeb, jääb Platonil ebaselgeks. Ta kirjeldab seda vahekorda vahel niisuguse mõistega nagu methexis (lad. keeles participatio) – osavõtt; või ka parousia – kohalolu. Igas üksikus nähtuses on tema idee kohal ja idee kohalolu ilmneb ühiste omadustena kõikidel üksikutel antud liiki kuuluvatel asjadel, “nähtava maailma” asjade-nähtuste sarnasusena, ühiste-üldiste omaduste omamisena nende poolt. Sellistele selgitustele vaatamata jääb see vahekord lähemalt kirjeldamata – kõik need antud vahekorda selgitama mõeldud väljendid kujutavad endast metafoore.
üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne,
annaabi.ee 
