Sama tüüpi, kuid kunstilises mõttes veelgi äärmuslikumad sündmused toimusid New Yorgis. Siin olid need seotud eelkõige MARCEL DUCHAMPi (1887-1968) nimega.Ta saabus Pariisist New Yorki 1915. aastal. Juba 1913 .aastal oli Duchamp i teos “Trepist alla tulev akt” New Yorgi näitusel suur tähelepanu äratanud, kus kasutati kubismi ja eriti futurismi võtteid. Samas võis aimata nende voolude ja kogu maalikunsti parodeerimist. Igatahes Duchamp loobus edaspidi maalimisest. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või senises kunstis seni võõrastest materjalidest konstruktsioone. Sellise kunsti puhul pole mõtet rääkida ilust või meisterlikust teostusest. Selles võis näha dadaistlikku mässu ja šokeerimislusti, aga ka püüet sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti kui enne. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Sõja ajal arendas neid
koos. Neljanda raamatu peatükid nägid ilmavalgust 1548. a alguses ja raamat tervikuna 1552. aastal. -Kirjutas proosas. lülitas süzeesse peategelaste vägiteod kui ka tema kasvatamise. See oli tähtis üleminekule eeposelt romaanile. Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv. -Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525. a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust. -Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist. Miguel de Cervantes (1547-1616) Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia ,,Numancia", luuletused ja poeemid, lamburiromaan ,,Galatea", kogumik ,,Õpetlikud novellid", rüütliromaan ,,Persilise ja Sigismunda kannatused". Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast".
filmimuusika funktsiooniks on vaatajale meeleolu tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine, vastavalt 95% ja 93%. Väga paljud (76-79%) pakkusid ka filmimuusika funktsioonideks tegevuse iseloomustamist, liikumise illustreerimist, ebareaalsete sündmuste võimendamist ja iseloomustamist ning vaataja füsioloogilise seisundi muutmist. 60-64% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsioonideks sotsiaalseid, kultuurilisi, geograafilisi ja ajalisi viiteid, stseenide ja montaazide ühendamist ning parodeerimist. 55% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsiooniks publiku vaimselt ühendamist ja vähem kui pooled, kuid üle 40% vastanutest pakkusid vastuseks, et muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju; muusika mõjutab vaataja ajataju; muusika mõjutab vaataja ruumitaju ja tekitab vaatajas vastuolusid. Olgu märgitud, et kõik variandid olid õiged. (vt joonis 4) 100 93 95 90
annaabi.ee 
