Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama
8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass)
ja üks kord "kopp?" " Sajajalgne mardikas ühe puujalaga." "Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud?" " Mina küll kõrvadega ei näe, ma näen ikka kahe silmaga." Teistmoodi mängud Samuti oli halva ilma korral võimalus toas olles üksteiselt mõistatusi küsida. "Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?" laev merel "Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" tuuleveski "Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat ja üks parmupiits?" lehm " Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?" - sibul Nukutegemise kunstid Varemalt tegid tüdrukud endale tihtipeale mängimiseks ise nukke. Kuid ka nukutegemisel olid omad nipid olemas. Kui taheti nukule kõva pead, puistati paraja suurusega riidelapile niisket tuhka, pingutati riie tuhahunniku ümber siledaks ja seoti otsast tugevasti kinni. Kuivades muutus tuhk nartsu sees kõvaks. Voolitud nukupea oli muidugi veel kõvem, aga selle
järgmised: 1) vokk ja selle osad; 2) kaev, selle osad, veevõtmine; 3) lehm, ta kehaosad ja tegevused, lüps; 4) ahi ja selle osad; 5) kana; 6) veskid, nende liigid, osad, jahvatamine; 7) hein, koorem, kuhi, saad; 8) tuli, tuletegemine, säde; 9) leib, leivategu; 10) silm, selle osad, pilk. Tuntumad mõistatused, mille pealt näiteks lehm teenis põhiosa oma 3. koha punktidest, on: Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits (lehm); Neli neitsit kusevad ühte auku ~ ühe kapa ~ kingakontsa sisse (lehmalüps); Kuum ~ Valge kivi aida all (lehma udar); Üks halg kütab kaks ahju (lehm lakub oma sõõrmeid); Tüvi ülespidi, latv alapidi (lehma saba). Mõistatamisobjektide ja laiemate temaatilis-mõisteliste regioonide populaarsus eesti mõistatuste lahendites näib rajanevat suuresti kahe põhifaktori koostoimel. Need on 1) "visuaalsusfaktor": mõistatused peavad silmas eelkõige oma lahendobjektide füüsilist kuju;