Suvel mereääres olles ning veest välja tulles on väga suur tõenäosus, et mõni parm ründab, hammustus võib olla kohati väga valus ning kaua sügeleda. Miks nad seda aga teevad? Parmlased (Tabanidae) Parmlaste sugukonda kuuluvad putukad on tegelikult ühed kõige suuremad kärbsed Eestis. Seda sama saab öelda ka parmlaste kohta maailma mastaabis. Väliselt vägagi sarnase veiseparmu ja sudeediparmu, kes on Eestis kõige suuremad parmuliigid, kehapikkus ulatub kuni kahe ja poole sentimeetrini (26mm). Parmud on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad kes hammustavad väga valusasti. Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki. Parmud kuuluvad koos mitmesuguste teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi. (Luig 2006) Kehaehitus Parme on eestist leitud enam kui kolmkümmend liiki, kes on keskmise suurusega kuni suured ehk 6-26
• Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele • Parmude vastsed meenutavad sigareid • Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide vastseid, taimtoidulised on ainult kibunate vastsed Parmude ohtlikkus • Emased on väga agressiivsed vereimejad kelle pisted on väga valusad • Võivad rünnata kõikvõimalikke loomi • Inimesi ründavad samuti väga sageli, kuid näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad parmuliigid inimest ei ründa • Isased parmud verd ei ime ning toituvad ainult taimemahladest • Massilise parmude esinemise korral võivad hammustused ohvrit tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine • Kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi • Verd imevad vaid emased kuna seda on neil vaja munade soodsaks arenguks • Emaste parmude suised töötavad kääride põhimõttel • Mistõttu voolab parmu hammustusest tihti palju verd
Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm, inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Mõnel pool on vahustajalaste järglasi varjavat nn käosülge rohukõrtel peetud noorte parmude kasvukohaks
Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste