ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas reeglipäraselt faalanksi vasakul tiival (paremal tiival võitles ta ise oma hetairidega). Väe põhijõu moodustasid seega makedoonlased, kellele lisandus kreeka palgasõdureid ning abivägesid Traakiast ja Illüüriast. Laevastik oli üsna nõrk. Aleksandri peamine abiline algaval retkel oli Philippose sõber ja võitluskaaslane Parmenion, Makedoonia aga jäi Philippose teise kaaslase Antipatrose valitseda (Antipatros oli näidanud oma ustavust, kallutades Philippose mõrvale järgnenud segaduste ajal armee Aleksandri poole). 334. a. ületas Aleksander vägedega Dardanellide väina ja külastas esimese sammuna Troojat, kus tõi ohvreid Achilleuse haual, rõhutades nii algava sõjakäigu tähendust muistse Trooja-retke järjena ja tõstes end esile kui Achilleuse võrdkuju. Pärsia kuninga
Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline). 332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle. Preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks. Asutati Aleksandria linn. 331 suundus Aleksander ida poole
püüdis kaariku sõlme lahti harutada, et saada V-A valitsejaks, ei saanud hakkama, raius Gordioni sõlme läbi. Samal ajal Dareios koondas Süüria kaitsmisele vägesid. 333. a-l oli Issose juures (tp Türgi alal) Dareios suurte vägedega vastas, toimus II lahing (A ikka võitis, langes ka Dareiose laager, kassa ja perekond A kätte). Pärast seda D tegi rahuettepaneku A-le, pakkudes talle oma tütart ja suur osa V-A-st, aga A loobus sellest ettepanekust. A kaaslane, toetaja Parmenion olevat soovitanud ettepanek vastu võtta (,,Kui mina oleksin A, siis ma küll võtaks"), mille peale A ütles, et kui tema oleks P, siis ta võtaks ka ettepaneku vastu, aga tema on A. A alistas foiniikia linnad, kõik peale Tyrose, mis kuulutas end sõltumatuks, A ei leppinud sellega pikk piiramine, mis lõppes Tyrose langemisega (332.). Edasi läks A Egiptusesse, kus talle mingit realsitlikku vastupanu ei osutatud. Egiptlastel polnud ei vägesid piisavaid, ega ka mingit soovi Pärsiaga
annaabi.ee 
