Sveitsi süsteem ei sarnane neist ühegagi. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et ka parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatiaks ja leppedemokraatiaks. Esimesel juhul on ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt). 1.5. Demokraatia tänapäeval
Sveitsi süsteem on täiesti unikaalne. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi puhul on oluline ka see, kui palju on riigis erakondi ja kui suured nad on. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatia ja leppedemokraatia. Enamusdemokraatia puhul on ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis riikides on olemas kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiat iseloomustab see, et valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt).
Nõrgad küljed: · Presidentalism - seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolude võimalikkus. Parlamendi enamus ning presidendi amet võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. · Parlamentarism - võivad tekkida paljuparteilised koalitsiooni valitsused. See nõrgestab täitevvõimu ja põhjustab valitsuskriisi. Vähemusvalitsuste lühiaegsus. Parlamendi ja valitsuse konfliktid. Enamus- ja leppedemokraatia. Valitsuskõlblikus Politoloogia on püüdnud parlamentaarriike jaotada kahte põhiliiki: 1. Enamusdemokraatia. 2. Leppedemokraatia. Enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus. Enamusdemokraatia on tavaliselt omane maadel, kus on: 1. Puhas kahepartei süsteem (Uus-Meremaa). 2. Kaks suurt erakonda, millest ühel on paralmendis enamus, kas üksinda või koos mõne väiksema liitlasparteiga (Saksamaa). Enamusdemokraatiaga maadeskehtib tavaliselt majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem.
annaabi.ee 
