(Eesti Rahvaerakond ), kes tegutsesid Riigivanemana neljal korral. 2. 1933.aasta PÕHISEADUS 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933
Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta valitsust tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. See katse oli edukas. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, 50 liikmeliseks ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks
2.2.2. 1933 a. põhiseadus 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Hinnad langesid ja Eesti kaupade turg mujal maailmas vähenes. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933