välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister(või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi valitsevad ministrid. Valitsus moodustatakse erinevalt. Presidentaalses riigis - Ametisse astuv kodanike poolt valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaalses riigis - Valitus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. President teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks parlamendivalimised võitnud erakonnaliidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse töö - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Suunab koordineerib valitsusasutuste tegevust.
5% valimiskünnis on vajalik? - Ei, inimeste hääled lähevad kaotsi ja üksikkandidaatidel on raske pääseda riigikokku. Millised aspektid(2) mõjutavad valimisotsust ja millega seda mõju seletada. - Valimisreklaamid - püüavad inimest panna enda poolt hääletama. Eelmises riigikogus tegutsemine - kas tegutseti inimese arvates positiivselt või negatiivselt, vastavalt sellele hääletatakse. 4.8 Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemine Parlamentaalses riigis valib rahvas parlamenti ja presidentaalses riigis valib rahvas nii parlamenti kui presidenti. Presidentaalne: 1. Rahvas valib presidendi 2. President on valitsusjuht 3. Sõltub valitsuskoosseis presidendi valimistulemusest 4. Parlament saab umbusaldada valitsust *President nimetab ametisse peaministri Ühised: 1. Sagedased vabad valimised 2. Rahvas valib parlamendi 3. Poolpresidentaalses riigis määratakse ametisse peaminister, koos presidendiga juhib valitsust. 4
Peaminister esindab ja juhib valitsust. Parlamendil on sõnaõigus ainult peaministri ametisse seadmisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik ta viib riigi sise ja välispoliitikat. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevus esitada parlamendile seaduseeelnõusid. Koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Määrusi. Võtab vastu seaduste täitmiseks määrusi ja korraldusi. Parlamentaalses riigis vajab valitsus parlamendi usaldust. President ehk riigipea ja tema on täidevsaatva võimu kõrgeim ametnik. Ta esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata
Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: a) Monarhia b) Vabariik Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: a) Unitaarriik ehk lihtriik b) Föderatsioon ehk liitriik 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset
annaabi.ee 
