karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks · Valimiskünnise puudumine-paljudes Europpa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks.Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. AUTORITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimisel · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi · NÄITEKS: enamus Euroopa riike, kaasaarvatud Eesti TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte
Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. 6. Valimiskünnise puudumine. Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad demokraatliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati valimiskünnis. Nt need erakonnad, kes said valimistel vähem kui 5% parlamenti ei pääse. 7. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939
pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks ning rahvas uskus neid. Näiteks viis suur majanduskriis Eesti poliitilisse kriisi, mille tulemusena kehtestati ka Eestis 1934. aastal diktatuur. Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Sellepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendielamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittetdemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et toetavad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja
Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine põhjustas ka pettumust. Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud. · valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Otsuste tegemine oli raskendatud, kuna ei tekkinud selget parlamendienamust. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks, kuulutades avalikult parlamendisaalis, et kukutada demokraatia ja valida diktaktuur. See mõjutas paljusid ning et vältida taolist olukorda, kehtestati peale 2. ms valimiskünnis ( ntx need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest, parlamenti ei saa. 11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1
annaabi.ee 
