õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline tõlgendamine Ajaloolises tõlgendamises kasutatakse viiteid õigusinstituudi ajaloole. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Näide ajaloolisest tõlgendamisest: RKÜKo 23.02.2009, 3-4-1-18-08, p 14 - „Üldkogu hinnangul tuleneb PS §-st 75 lisaks Riigikogule adresseeritud kohustusele ka keeld muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. […] Sellist seisukohta toetab ka võrdlus Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sarnase sisuga sätte kujunemislooga. 1920. aasta põhiseaduse eelnõus oli § 51 sõnastatud järgmiselt:
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes; Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid); Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit 43. 363. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist