seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes. Kui mingi liikmesriik siin isepäisust näitab, on komisjonil ja Euroopa kohtul võimalus isepäist liikmesriiki trahvida või rakendada muid sanktsioone. Üleskerkinud probleemid Enamusega tehtavad otsused on kohustuslikud ka neile, kes "otsuste vastuvõtmises osalemisel" vähemusse jäid. Väikeriigina, pole meil nii suurt sõnaõigust, kui näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal. Meil on ainult 6 kohta Euroopa parlamedis, kui Saksamaal on 99. Samuti Eestil on 4 häält 345-st Euroopa Liidu Nõukogus, suurriikidel aga 29 häält. Tagajärg: Eesti peaegu ei saa mõjutada Euroopa liidu otsusi, kuid saab oma seisukohti pakkuda. Teema mõju ühiskonnale ja meie tegevusele Teisesed õigusaktid mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu, ettevõtteid ja organisatsioone, seega ka meie tegevust. Valitsus peab jälgima, et Eli õigusaktid oleksid õigeaegselt ja
teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim hääli saanu, hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku) Proportsionaalne vs- vastavalt erakonna häälte arvule, saab prop kohti parlamendis; väikeparteide esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem) RK Valimised- isiku-(saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi), ringkonna-(lisamandaadid,
Teine idee oli plaan ehitada Metroo, tollel ajal vaadati seda teise pilguga, et tuuakse kohale muulasi, et ehitada Metroo. Leedus 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaama katastroof. Pärast seda kui Balti riigid olid vastu võtnud enda deklaratsioonid, siis läks lahti teistel NSVL kuuluvates riikides deklaratsioonide vastuvõtmine. Märt 1989 Gorbatsovi Suur Parlament. Gorbatsovi suur parlament koosnes erinevatest gruppidest. Kui alguses loeti parlamedis ainult parteilasi ja parteiduid. Siis pidi olema töölisi, talupoegi ja ülejäänud pidid olema inteligendid. Gorbatsovi ajal siis jagati parlament kaheks u 60 % kohtadest kandideeriti nii nagu vanasti, aga siis toodi juurde kodade süsteem (Noorsoo organisatsioon, abistavad armeed almanüü, noorteühendus) 1989 detsember, kohalikud valimised Augustis 1988 Parteid Eestis - ERSP, KD, KS, SDP Eestis 1990 veebruaris-märtsis tekkis kaksik võim
Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid. Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine ja menetlemine 2) Otsustab rahvahääletus korraldamise
annaabi.ee 
