des kohtadest, kus puid on kõige vähem säili- vaheldusrikkamaks muutmiseks kavakindlalt rajatud nud. Kindlas rütmis noorte ja vanade puudega istutusi või pärast nende väljalangemist sama koha alleelõikude vaheldumine ei hävita puuderea hõivanud puistuid. Seetõttu ei kehti järgnevad soo- efekti ega mõju süsteemituna. vitused parkmetsade ja metsaparkide majandamise • Sageli on alleepuude rida juba algselt istutatud kohta; viimaste majandamisel lähtutakse sageli met- liiga tihedana, mistõttu puud kasvavad küll sakasvatuslikest tõekspidamistest. Pargipuistute majandamise põhiprobleemid on kõrgusse, kuid laasuvad lubamatult kiiresti ja
tagamiseks tehtav töö. Heakorrastamine - eluruumi kasutusmugavuse tõstmine parema teenuse osutamisega. Mustus – pindade kasutusväärtust vähendav ning puhastus- ja koristusvahendite abil eemaldatav mittepuhtus. Mustuse tüübid: Praht ja lahtine mustus ning tolm; Plekid; Kinnistunud mustus. 310 - Kinnistu välisterritooriumi korrashoid (krundihooldus): 311 - sõiduteede ja transpordivahendite parklate heakord; 312 - kõnniteede ja -radade heakord; 313 - parkmetsade ja haljasalade heakord; 314 - looduslike metsa-alade heakord; 315 - veekogude ja kaldaribade heakord; 319 – kinnistu välisterritooriumi muud korrashoiud. 320 - Ehitiste välispiirete ja tarindite puhastamine: 321 - hoonete fassaadide puhastamine, v.a. akende ja vitriinide pesemine; 322 - akende ja vitriinide pesemine; 323 - katuste puhastamine; 324 - hoone fassaadide erielementide (pisiplastika, piirded, karniisid jm.) puhastamine; 325 – välistreppide süvapesu;
11 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • metsade rekreatiivse kasutuse heakorrastuslikud eeldused; • metsade elujõulisus rekreatiivse kasutuse tingimustes; • inimorganismile mõjuvad faktorid ja nende mõju intensiivsus; • rekreatiivsete metsade majanduslik väärtus. Meetodit kasutati Kloogaranna-Laulasmaa puhkepiirkonna parkmetsade seisukorra hindamiseks. Lisaks hinnati ka metsataimestiku kahjustusi tallamise tagajärjel väljaspool teeradasid, loendati uusi ja vanu lõkkekohti ning fikseeriti kõige prügistatumad piirkonnad. Kahjuks ei rajatud sel perioodil alalist seirevõrgustikku, mille raames oleks saanud hilisematel aastatel uuringuid sama metoodika alusel korrata. 2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”