· Kas riskid on juhitavad (arvestades ulatust, keerukust, määramatust jne)? · Kas projekti mastaapi või ajaskaalat oleks vaja muuta? 24.AVERUS era- ja avaliku sektori partnerlus väljendub eelkõige eraettevõtete kaasamises riigi ja kohalike omavalitsusüksuste ülesannete täitmisse kas: · tsiviilõiguslikus vormis (nt asjade ostmine, ehitustööde vm teenuste tellimine eraõiguslikult isikult) või · halduskoostöö korras halduslepingu alusel (nt parkimistasude kontrollteenuse üleandmine eraõiguslikule isikule). Lisaks lepingulisele võib koostöö olla institutsionaalne, st toimuda ühiselt loodud juriidilise isiku kaudu. * PPP = public-private partnership (ingliskeelses kirjanduses sage lühend) Tsiviilõiguslike ja halduslepingute sõlmimine avaliku sektori poolt on reguleeritud õigusaktidega. Tsiviilõiguslikud lepingud olgu kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega! Avalik-õiguslikke halduslepinguid võib sõlmida vaid
jalgrattateede ja –parkimiskohtade rajamist ning Lasnamäe (94%), Mustamäe (89%), Kristiine (89%), Nõmme (88%), Pirita (90%) ja Põhja-Tallinna (90%) eelistavad pigem parkide ja haljasalade rajamist. Kuigi nagu näha eelnevast lõigust, ollakse just parkide olukorraga Tallinnas kõige enam rahul. Kõige vähem oluliseks peetakse ummikumaksu ehk linna sissesõidumaksu kehtestamist, mida peab väga oluliseks vaid 16% vastajatest ning kõrgemate parkimistasude kehtestamine on väga oluline 18% vastanutest. 43 Hinnangud võimalikult keskkonnasõbralikule linnale 2001. aastast, tõi J.Uljas tookord välja, et valdavalt soovitakse rajada parke ja haljasalasid, vaid Nõmme elanikud arendaksid jalgrattateid ja –parkimiskohti. Nagu näha, on olukord veidi muutunud – nüüd on jalgrattateed saanud rohkem oluliseks Haabersti ning kesklinna elanikele,
olukord, kus teatud situatsioonis seovad põhiõigused vahetult omavahel kaht füüsilist isikut, kaht juriidilist isikut või füüsilist ja juriidilist isikut. Selline lähenemine põhineb tõsiasjal, et riik ei saa riigifunktsioone eratades põgeneda nö eraõigusesse. Eraõiguse subjekt, kellele on üle antud riigifunktsioon, peab PS-ga olema täpselt samal määral riigiga seotud, kui riik enne võimufunktsiooni erastamist. Näited: Falcki lepingutega Tallinna linna poolt üleantud õigus parkimistasude sissekasseerimiseks ja viivise nõudmiseks. erastamise korral ei tohiks erineda ostja ja riigi kohustuste vahe. Kui eraõiguse subjekt ei suuda rahuldada isiku nõuet erastatud funktsiooni osas, peaks olem avõimalus riigi vastu esitada neid nõudeid. Riik peab kontrollima erastatud riigifunktsioone. Teatud juhtudel on PS-tes otse ettenähtud, et üks või teine põhiõigus seob otseselt omavahel füüsilisi või juriidilisi isikuid, seda tehakse siiski harva, Eesti PS-s on seda tehtud
711 – mehitatud valve; 712 – mehitatud turvateenus; 713 – relvastatud turvateenus; 714 – tehniline valveteenus. 720 - transpordivahendite parkimine- kinnistu eripärast tulenevalt kõigi transpordivahendite (autod, jalgrattad, veesõidukid, lennuvahendid) parkimise korraldamiseks tehtavad kulud, v.a. valve ning kaasnevate territooriumide tehnohooldus ning heakorratööd. 721 – märgistuse kavandamine ja teostamine; 722 – parkimise korraldamine; 723 – parkimistasude kogumise korraldamine. 730 – bürooteenused – tegevused seoses paljunduse, hoonesisese käskjalateenuse ja muu asjaajamisega. 731 – posti ja kullerteenuse korraldamine; 732 – paljundamine ja heli ning video salvestamine. 740 - teenused ruumide kasutamisel – kolimine, väiketööd (kardinate, piltide jm riputamine, mööbli remont), sisekujundus (sh sildid ja viidad). 741 – kolimisteenused; 742 – mööbli ja muu sisseseade remont; 743 –hoone siltide ja reklaami korraldamine;
annaabi.ee 
