Eesmärk on klienditeeninduse kohandamine igasse turgu. Ühe riigi kliendid võivad eristada rahuldavat ehk siis järgmiseks päevaks kohaletoimetamise teenust samal ajal kui ostjad erinevatest rahvustest võivad pidada järgmiseks nädalaks kohaletoimetamise teenust täiesti normaalseks. Mugavust võib defineerida väga mitmeti. Näiteks Saksamaa McDonald'si restoranid asuvad ainult kesklinnades, mis ilmestab mugavust massi transiidi ja astu-sisse klientuuri jaoks. USA-s on aga palju tasuta parkimismaju. See trend on viimasel ajal ka mujal Euroopas kuulsust hakanud koguma (Gourdin 2006, 49-50). 9 4. KUI PALJU TEENUST TULEB PAKKUDA? Juhtkond soovib pakkuda teenust vastavalt nõudlusele. Nagu joonisel 1. illustreeritud on näha, et kasvava klienditeeninduse taseme rahalised kulutused osutuvad takistavaks faktoriks. Mõnes mõttes ei saa klienditeenindust paremaks muuta ainult rahaliste vahenditega. Sarnaselt on joonisel 2
Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud 98 automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral mõne rakenduse kasutamisel pargib auto parklas ennast ise. Mida aeg edasi, seda enam töökohti saavad robotid, mitte enam inimesed. Kuid roboteid kasutatakse pigem lihtsate teenuste ja liinitöö korral. Kuid selline dendens soodustab inimeste töötuse suurenemist, kui robotid ja automaatika inimeste töö üle võtavad. Inimeste tööjõud üha enam kallineb ja seetõttu on jälle soodne robotite ja
robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral mõne rakenduse kasutamisel pargib auto parklas ennast ise. Mida aeg edasi, seda enam töökohti saavad robotid, mitte enam inimesed. Kuid roboteid kasutatakse pigem lihtsate teenuste ja liinitöö korral. Kuid selline dendens soodustab inimeste töötuse suurenemist, kui robotid ja automaatika inimeste töö üle võtavad. Inimeste tööjõud üha enam kallineb ja seetõttu on jälle soodne robotite ja
annaabi.ee 
