Viimane prevaleerib siiani enamuses majandusõpikutes üle maailma. Kasvu ennast defineeritakse sisemajanduse kogutoodangu kasvuna elaniku kohta. Viimane saab võimalikuks läbi säästude ja investeeringute kapitali kasvatamises tööühiku kohta. Kasvõi juba rohelisest mõtteviisist ja osooniaukudest lähtudes vihkan ma seda kohta oma loengukonspektis. Aga uut teooriat pole siiani kirjutatud. Eestis on sisemajanduse kogutoodangu näitaja elaniku kohta (2007 21 800 $ ostuvõime pariteedist lähtudes) umbes kaks korda madalam kui USA's (45 800 $) ning neli korda väiksem kui maailma ühes rikkaimas riigis Luksemburgis (74 900 $), kui offshore Bermuda (91 477 $) kõrvale jätta. Kas see siis tähendab, et elu Eestis on kaks korda halvem kui Ameerikas ja neli korda halvem kui Luksemburgis? Kindlasti mitte. Tõestuse leiame ÜRO tellitavast inimarengu indeksist. Viimane 2008.a. avaldatud (2006.a. andmete põhjal)
Ehkki 1990. aastatel vähendati avalikke kulutusi oluliselt, ei puututud üldse hariduskulusid, need olid kogu aeg üle 6% sise-majanduse kogutoodangust ning on olnud Rootsi ja Taani kõrval Euroopa Liidu maade hulgas kõige suuremad. 8 2007 4.Finants- ja inimressurss Ostujõu pariteedist lähtuvalt kulutavad õpilase kohta kõige enam USA ja Sveits (aastas 12 000 dollarit õpilase kohta). Kokku kulutatakse ühe õpilase kohta algkoolist gümnaasiumini 100 000 dollarit Austrias, Taanis, Islandil, Itaalias, Norras, Sveitsis ja USAs. Kõige madalamad on kulud õpilase kohta Tsehhis, Poolas, Slovakkias, Venemaal (alla 4000 dollari). Samal ajal on nimetatud riikides suhteline kulu haridusele kõrgem, st. siin kulutatakse sisemajanduse
Seega: ep = p - p f Väikesed tähed iseloomustavad antud seoses muutuja protsentuaalset muutumist. Täpne valem oleks: 1+ p ep = -1 1+ pf Reaalne vahetuskurss Kui ostujõu pariteedi teooria kehtiks ning muutused hindades iseloomustaksid muutuseid kulutustes, oleks riigi konkurentsivõime kogu aeg konstantne. Lähtuvalt joonisest 11.2 saab aga öelda, et ostujõu pariteet ei kehti absoluutselt. Erinevusi ostujõu pariteedist saab mõõta reaalse vahetuskursi (Er) abil. Reaalse vahetuskursi leidmiseks jagame siserahasse konverteeritud välismaised hinnad kodumaiste hindadega: E × Pf Er = P Reaalne vahetuskurss, mis seob omavahel välismaise ja kodumaise ostujõu, võimaldab hinnata riigi konkurentsivõimet. Reaalse vahetuskursi tõus tähendab, et võrreldes kodumaiste hindadega on hinnad