korral (nii avalik rahastamine kui patsientide omaosalus), toimib turg kõige paremini. Kuidas on rahastamise mudelid korraldatud teistes riikides ? Kõige sagedasemalt kasutatavad näitajad riikide tervishoiu rahastamise võrdlemisel on : · tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist; · avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludes ning tervishoiukulude osakaal avaliku sektori kogukulutustest; · tervishoiu kogukulu elaniku kohta, korrigeerituna ostujõu pariteedile või hinnamuutustele. Eesti tervishoiu kogukulude osakaal SKPst on olnud suhteliselt stabiilne, varieerudes vahemikus 5,1-6,1% SKP-st. Tervishoiukulud inimese kohta aga jäävad Euroopa keskmisest kaugele (kahjuks puuduvad autoril värsked andmed antud näitaja suhtes) - Eestis kulutati 2003. aastal tervishoiusüsteemis ligi 5 000 krooni isiku kohta. Seda raha on lihtsalt vähe. Autor leiab, et finantside vähesus suunab arutluse raviasutuste efektiivsuse teemani.
Neljandas tulbas on tegelik vahetuskurss ning viies tulp iseloomustab, kuivõrd on kohalik valuuta dollari suhtes üle- või alahinnatud. Kui hamburger maksab $2,49 USA-s ja 28,5 krooni Eestis, siis ostujõu pariteedil baseeruv vahetuskurss oleks 28,5/2,49=11,4. Kui tegelik vahetuskurss on kõrgem (antud juhul 17,6), siis Big Maci teooria ütleb, et antud valuuta on dollari suhtes alahinnatud (antud juhul 35 protsenti). Kahtlemata ei saa öelda, et selline lähenemine ostujõu pariteedile oleks väga objektiivne, sest hamburgeritega ei kaubelda rahvusvaheliselt (nad ei ületa piire). Samuti mõjutavad hindu kohalikud maksud, erinevused kasumi marginaalis ja fikseeritud kuludes. Sellegipoolest annab selline käsitlus pildi vahetuskursside pikaajalisest kujunemisest ja sellest, missuguses suunas vahetuskursid peaksid liikuma. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 64
aastas, milliseks võiks siis kujuneda ühe aastase euroopa tüüpi ostuoptsiooni hind mille tehinguhind (strike) on ka 35 eurot? Kasutage optsioonide pariteetsustingimust. Lahendus: Rakendame optsiooni pariteedi tingimust, st S + P = EX/(1+r)^t + C (ehk aktsia ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost) Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 35/1.1 = 3.28 eurot Seega ostuoptsiooni hind peab pariteedile tuginedes olema 3.28 eurot 4. Ülesanne (optsioonistrateegiad) Oletame, et soovite investorina panustada aktsiaturule, kasutades indeksoptsioone. Teie nägemus on selline, et kui avalikustatakse möödunud kuu tööturunäitajad, siis aktsiaturud võivad kas märkimisväärselt tõusta või langeda, kuid turg alahindab seda võimalikku volatiilsust. Küsimus: pakkuge välja lihtne optsioonistrateegia, mis võiks sobida sellise nägemuse puhul. Tehke ka vastav joonis.