kulastama kasutamine kasutama kasutama elav suhtlemine (pariselt mitte netis) seletama, oigustama. . Vasta kusimustele. 1. , ? . 2. (eakaaslased)? . 3. ? ? , 4. ? - , ..? , ? , - 5. ? , ? ? , 6. - ? - Tegusonad -- tahtma Passiv . - . . . * - *. Aktiv Kasuta saab kahte moodi, molemad on oiget. ? = . = . = , . 5..
*Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor on pime laulik Homeros Trooja sõda puhkes esmalt ,,tänu" jumalatele, kes pidasid pidustusi, kuhu nad tülijumalannat ei kutsunud. Vihastunud jumalanna viskas piduliste hulka kuldse õune kirjaga ,,Kõige kaunimale", jumalannade seas puhkes tüli nind abi paluti Trooja prints Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud
Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja
Selle eale avaldus Hrustsovi "sula" selles, et perekond sai jälle kontakti sugulaste ja sõpradega välismaal. Ta onu Leo Ameerikast ja Rootsi sugulased Pürkopid ja Mägid hakkasid neile saatma riidekraami ja raamatuid. Esimesest oli neile väga suurt abi, sest nende omad riidevarud olid päris läbi, tänu onule sai korraliku ülikonna, kõige rohkem oli tänulik Arvo Mägile väliseesti raamatuid, mida asus ahnelt lugema. Ema sõbrannadelt Ilse Pariselt Schwarzwaldis ja MarieLouise Erlenmeyerilt Baselis said ka prantsus ja saksakeelseid raamatuid. Nii jõudsid tema kätte Albert Camus' "Katk" ja "Võõras" prantsuse keeles ning muudki huvitavat. Maailm avanes just siis, kui seda kõige rohkem vajas.Kõik tuli korraga . Pere majanduslik olukord paranes. Ema sai jälle töötada õpetajana. Tema virguv kirjandushuvi leidis toitu nii omal maal ilmuvast kui
eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris. Ta veeretas saali kuldõuna (tüliõuna) kirjaga „Kõige kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera, Aphrodite ja Athena. Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus.
annaabi.ee 
