Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening Vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustunud. Vasalli abikohustus senjööri suhtes seisnes esmajoones sõjateenistuses. Karl Suure ajast alates kujunes tavaks, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maa kaitsmisega, erandi moodustasid vaid ristisõjad ning Saksa-Rooma keisririigis ka keisri kroonimiseks ettevõetud retk Rooma
10.2015) Kõverjalg, A., 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Leppik, P., 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Littauer, F., 2011. Isiksus+. Kirjastus Oomen. Neurnation, 2003. Was ist eigentlich Intelligenz? http://www.neuronation.de/science/was-ist-eigentlich-intelligenz (02.09.15) Postimees, 2012. René Mõttus: kas intelligentsus on pärilik? http://arvamus.postimees.ee/950822/ren-mottus-kas-intelligentsus-on- parilik (01.10.15) 6 Rajaleidja, 2015. Isiksus ja isiksuseomadused. http://www.rajaleidja.ee/iseloom/ (08.10.15) Sirk, M., 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õppeprotsessis, http://erinevadoppijad.weebly.com/ (05.10.2015) Wikipedia, 2005. Isiksus. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Isiksus (10.10.15) Wikipedia, 2015. Intelligentsus. https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus#Intelligentsuse_seosed_empaati aga (01.10.15) Wikipedia, 2015
germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paažina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Rüütel. Allikas: google.ee
germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paazina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Aadli elulaad ja rüütlikultuur