TEOSE ANALÜÜS UMBERTO BOCCIONI " The streets enters the house" See on Itaalia kunstniku poolt maalitud õli lõuend, mille keskmeks on naine sinise valges riietuses rõdul vaatamas alla kirevale ja mürarikkale tänavale. Selle maali tegevusrohke sündmustik ning värvid annavad edasi seda mürarohket keskkonda. Kuna Boccioni kasutas tihti modellidena naisi oma perekonnas siis on spekuleeritud, et tegu võib olla tema emaga. Naine vaatleb moodsat eluviisi. Toimus tööstusrevolutsioon,liinastume. Maalil on kasutatud hobuse sümboolikat,mis sümboliseerib inimese ja looma ürgset konflikti. Tugevad kubismi mõjutused. Kontrastsed värvid ning taanduvad geomeetrilised vormis sümboliseerivad mässu. Boccioni jõudis oma maaliga lõpule kui ta naases tagasi Pariisit aastal 1911
ookeanis ja Hiinas.Saksamaa ja Austria- Ungari poolel astus sõtta aga Türgi 1914 november.Inglismaa ja Venemaa pidid oma ründed koondama nüüd ka mujale. Saksamaa plaaniks juba alguses oli Schliefferi plaan. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja siis Venemaa huku.Väed kondati Prantsusmaa peale nii, et rohkem pandi rõhku läänerindele ning väed pidid läbi Luksemburgi ja Belgia mööduma kaarega Pariisit põhjas ning siis prantsuse armee nö kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga.Ida poolele jäid väikesed katteüksused. Prantsumaa sõjaplaan oli aga Plaan 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamist ja sissetungi Saksamaale. Plaani märksõnaks oli hoogne pealetung. Prantslased aga ei uskunud alguses, et Sakslased rikuvad Belgia neutraliteeti ning neid sealtkaudu ründavad.Inglismaal sõjaplaani polnud.
See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja. SAKSAMAA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan (koostaja järgi nimetus) See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel paisata väed itta Venemaale vastu. Saksamaa koondaski enamuse oma jõududest läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda marssima. Mööduma kaares Pariisit põhja poolt ja seejärel läänest ning pealinn endale haarata. See kõik pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Esialgu jäid itta vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajadusel Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. SUUREMAD LAHINGUD: x) Marne'i lahing Saksamaa otsustas mitte kaarega minna, vaid otse Pariisi. Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks üllatuseks suutsid Prantuse väed koos inglaste abiga sakslaste rünnaku tagasi tõrjuda
annaabi.ee 
