19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass. Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule. Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav. Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad. Pargiruumi kompositsiooni hoidmise seisukohalt on oluline hoida säilinud vaated peahoone esifassaadi ja maastiku ning tagafassaadi ja maastiku vahel. Oluline on maksimaalselt säilitada alleed ja olemasolevaid põlispuid, mis kõik markeerivad endist pargiruumi. Säilinud vabakujunduslik park harmoneerub hästi olemasoleva situatsiooniga ja mõisa peahoonega. Pargi tulevane põhikasutus on
liitunud võrastikuga puistuga aladest. Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on
Selline viis Pargipuistute majandamise põhimõtted. ei sobi väga vanade alleede rekonstrueerimiseks, • Pargipuistute servaaladel kasvavad puud erine- kus nii ladva- kui külgokste juurdekasv on pea- vad oma võra ehituse poolest puistu keskel kas- aegu lakanud. vavatest puudest. Servaalade puud kujundavad • Allee uuendamiseks võib ka vahetada puuliiki, pargiruumi ning kaitsevad kas kogu parki või istutades olemasoleva allee kõrvale varjutalu- konkreetset pargipuistut tugevate tuulte eest. vast liigist (näiteks siberi nulg) uue rea. Selline Kui servaalade puud saavad kahjustada või need uuendamine on asjakohane, kui on ruumi ning eemaldatakse, ei suuda puistu sisemuses kas- uus liik sobib kasvukohale ökoloogilisest ja ka vavad puud nende kohta täita. Seetõttu tuleb
annaabi.ee 
