mitme aastane, konsooljas u 20 cm ja kuni valkjad laigud. Areneb tumepruun 10 cm paksune. Ülakülg vaoline, radiaalselt kuubikuteks arenev puit. 3. faasis puit lõhestunud, pruun või peaaegu must. Serv laguneb pulbriks (sõrmede vahel). Mädanik lai ja ümar, seeneliha kõva tume areneb tüve alumises osas. Tungib ka roostepruun. Torukesed kihilised ja väga maltspuitu. Põhjustab pargipuudel õõnsuste kõvad. Poorid korrapärased, ümarad peened, teket, tormimurru oht. Areneb ka surnud vahel halli kirmega kaetud, kahjustab puidus. Kahjustab tamme ja remmelgaid. On paljusid lehtpuude liike. Ei ole leitud eestis peamine tamme südamemädaniku tammel haaval. Tekitab tüvel tekitaja. Viljakehad juunis-juulis. südamemädanikkul (lülipuit eriti). Ka Lehtpuude puitu lagundavad seened eluspuudel
noorematest aastarõngastest koosnev puidu- huline osatähtsus erinev; lehtpuude puidus on kiht. Oluline on teada, et maltspuit on puutüve säsikiirte maht suurem kui okaspuude puidus. elusosa, mis osaleb aktiivselt puu elutegevuses Juurepuit sisaldab säsikiiri rohkem kui tüve- – mööda maltspuidus paiknevaid sooni liigub ja oksapuit. Meie enamesinevatel pargipuudel ülespoole mullast võetud vesi selles lahustunud kõigub säsikiirte maht 4 (mänd) ja 28 (tamm) mineraalainetega. Maltspuidu vanemad kihid mahuprotsendi vahel. jäävad aasta-aastalt üha sügavamale puutüve sisemusse ning nende aktiivne osalus puu elu- 1.2.2. Puude enesekaitsevõime tegevuses raugeb. Vananevad puidurakud too- Terved elujõulised puud suudavad end lagundaja-
Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva, enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis)
annaabi.ee 
