vormidega kui barokkstiilis. Rokokoo tunneb kergesti ära mööbli kõverate jalgade tõttu. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. (lisa 3) 4. Maalikunst ja skulptuur Rokokoo kunsti iseloomustab heledad,pastellsed toonid,kerglus,mängilisus, õrnad sümbolid. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati siseruume. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. Samasugune kergus ja õrnus nagu maalis valitses ka skulptuuris. Hakati valmistama portselanist pisikesi kujusid. Portselankujud olid värvililised, väiksed ja küllaltki armsad. Need kaunistasid puhveteid, lauakesi ja kummuteid. Tänu sellele, et Euroopasse levis portselani valmistamise saladus ning ehitama hakati portselanitöökodasid muutusid portselankujud populaarseks.
stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiili õitsengusse. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Kunstnikele oli oluline tehnilise meisterlikkuse omandamine, paljud kunstnikud töötasid võõramaistes õukondades. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. ● TUNNUSJOONED ● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud.
Ööpäeva vaheldumisest sõltub eeskätt kavandatu hetkeilme, kuidas langevad varjud, milline on meeleolu. Kõige suuremad muutused toimuvadki aja möödudes. Ükski aed, park või muu haljasala ei saa kohe valmis. Taimed vajavad kasvuaega. Isegi kui ette kujutada taimede suurust ning seda visualiseerida, ei vasta saadav pilt täpselt tulevasele tegelikkusele. 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid Kompositsiooni aia või pargikujundust võib nimetada kunstiks seada maastiku erinavad vormid kooskõlaliselt, et moodustada ühtset kunstiteost maastikus. Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia. Harmoonia saavutatakse üksteisega sobivate vormide komponeerimisel. Mida enam leidbu elementide omavahelisi kooskõlasid, seda harmoonilisem on kompositsioon. Teatud sarnaste põhimõtete kordamist kogu kujunduses nimetatakse kompositsiooni ühtsuseks. See võib väljenduda maastikukujunduses teatud
loodusläheduse poole (raamat "English Flower Garden"). Teisalt propageeris Reginald Blomfield ((1856-1942) selgelt struktureeritud kujundust. Sajandi lõpul sidusid Edwin Lutyens (1869-1944) ja Getrude Jekyll (1843-1932) need kaks kontseptsiooni omavahel, ühendades regulaarse kompositsiooni, arhitektuurilised elemendid, pügatud taimed ja vabakujulised pargiosad õitsvate põõsaste ja püsililledega üheks tervikuks. Nende kahe looming on mõjutanud oluliselt pargikujundust läbi kogu 19. sajandi. PARIISI LINNAPARGID 19. SAJANDIL Pariis on 19. sajandi keskel linnaehituses esikohal. Napoleon III võimuloleku ajal (st 1848-1870) teostab seal grandioosseid ümberehitusplaane Georg-Eugene Haussmann (1809-1891). Juba Koostanud: 154 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
