Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega. 35% alkoholitarvitajatest kogeb alkoholi tarvitamise käigus mälulünkasid. Alkoholisõltlastel tekivad perifeerse närvisüsteemi kahjustused – sarnaselt diabeedi puhul esinevale närvikahjustusele põhjustab ka alkohol jäsemete tuimust ja paresteesiaid. Kuni 50%-il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib 5 leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse. Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust. Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid. 2. Alkohol ja õnnetused
ulatuses seotud geneetilistest iseärasuste ning ülejäänud ulatuses kasvukeskkonnas valdavate käitumisviiside mõjuga. · 35% alkoholitarvitajatest kogeb alkoholi tarvitamise käigus mälulünkasid.or · Alkoholisõltlastel tekivad perifeerse närvisüsteemi kahjustused sarnaselt diabeedi puhul esinevale närvikahjustusele põhjustab ka alkohol jäsemete tuimust ja paresteesiaid. Kuni 50%il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse. · Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust. · Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid.
vanainimestel head nn häirenupud, mida saab ümber käe kasutada (Häirenupp 2010). Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt kord aastas. Sellega kaasnevad rasked tagajärged ning kukkumist kartuse tõttu vanaealine isik hakkab vähem liikuma ja tema iseseisev toimetulek väheneb. Kuna patsient kurdab väsimust ja nõrkust, siis tuleks kukkumisriskide preventsiooniks pöörata suurt tähelepanu. Lisaks põhihaigus võib põhjustada paresteesiaid ehk vääraistinguid kätes, võivad tekkida perifeerne neuropaatia koos sensoorse häirega, kõndimisraskused, mõtlemise aeglustumine ning mäluhäired (Lahner 2009: 5123). Kätte tundlikkuseta (Briani 2013: 4529) ilmneb võimetus hinnata esemete temperatuuri, millega ilmneb oht saada põletust ning seega kasutades termomeetri tuleks enne vanni võtmist veenduda, et vesi temperatuur oleks mitte rohkem kui 45 oC (National... 2016).
annaabi.ee 
