toota. Kuna turul oli palju odavaid väiekautosid nagu Ford, Opel ja VW, otsustati hakata tootma luksusautosid. Neid sai toota vähem kuid kasum oli ikkagi suurem. Esimene sõjajärgne luksusmudel oli 501, mida hakati tootma 1952. aasta lõpus. Ilus voolujooneline kere meenutas rahvale barokseid puuskulptuure ja niimoodi sai auto hüüdnime ,,barokkingel". Selle auto loomine oli väga raske. Tehase rusude alt leitud 1939. aasta BMW 332, seda mõõdeti, kopeeriti ja parendati. Selle auto keresid ehitati käsitsi, mootoriks sai sõjaeelsete jooniste põhjal taastatud kuue silindriga kaheliitrine mootor. Suure ja kiire BMW ehitus jääb aastasse 1954, kui nn. barokkingel sai täiesti uue 2,6 liitrise V8 mootori (100 hj). Tegu oli maailma esimese alumiiniumist plokiga V8 mootoriga. Hiljem lisandus sinna kõrvale veel 3,2liitrine versioon (160 hj) mille abiga sai BMW-st kiireim sedaan Saksamaal ja üks kiiremaid kogu maailmas.
o Sula lõppes, stalinismi juurde tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati o Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi sellest loobuti o kasvas bürokraatia, initsiatiiv suruti maha o Majandus kasvas ressursside pillava kasutamise, raiskamise teel ehk ekstensiivselt o Majandus sõltus üha enam tooraine müügist o Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega: parendati suhteid L-Ega, USAga, riigipead kohtusid regulaarselt o NL ei loobunud soovist maailmas domineerida, oli näiliselt võimsuse tipus o NLi sõjaline võimsus kasvas, järjest rohkem riike mutusid kommunistlikuks o Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse, järjest tuntavam oli tehniline mahajäämus Läänest o Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks muutus defitsiit
toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu. Juba ürgkogukondliku korra ajal parendati maad aleviljeluse abil. Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi. Koos põllunduse levimisega põhjapoolsematesse niiskema kliimaga piirkondadesse alustati seal juba enne Kristuse sündi liigniiskete maade kuivendamisega. Eestimaal alustati melioratsioonitöid koos teraviljakasvatusega II aastatuhandel enne Kristust. Esimese melioratiivse võttena rakendati aletamist. Ligikaudu 2000 aastat tagasi, kui tekkisid