d. Puuduvad välistulud 12. Ühiskondlikud hüvised on need, mis: a. On ühiskondlikus omanduses b. Eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega c. Eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt d. Eristuvad nende mitteerivaalsusega 13. Pareto-parendus leiab aset kui: a. Ühed majandusagendid parendavad oma olukorda, teised – halvendavad, summaarselt leiab aga aset parendus, kuna parendanud kompenseerivad teiste olukorra halvenemise, kuid sellele vaatamata, jäävad plussi b. Ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist c. Kõik majandusagendid parandavad oma olukorda, välja arvatud üks, kelle olukord halveneb 14. Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: a. Saavutatakse pareto-efektiivsus b. Kõik ülejäänud variandid on õiged c. Kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki
Vali üks: a. MUX = MUY b. MUX/MUY = PX/PY ÕIGE c. MRS = PX/PY d. MUX/MUY = MRS VALE Küsimus 16 Pareto-parendus leiab aset siis kui Vali üks: a. kõik majandusagendid parandavad oma olukorda, välja arvatud üks, kelle olukord halveneb b. ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist ÕIGE c. ühed majandusagendid parendavad oma olukorda, teised – halvendavad, summaarselt leiab aga aset parendus, kuna parendanud kompenseerivad teiste olukorra halvenemise, kuid sellele vaatamata, jäävad plussi VALE Küsimus 17 Teine parim parendus seisneb: Vali üks: a. loobuda riiklikest abinõudest hälvete reguleerimisel pareto-efektiivsest olekust hälbimisel b. saavutada riigi majanduses pareto-efektiivsus kõigil turgudel c. saavutada selline riiklik regulatsioon, et hälbed pareto-efektiivsest oleksid minimaalsed ÕIGE d. lahendada „tasuta kaasasõitjate-jäneste“ probleem Küsimus 18
arengu seljataha. Tehingute arv Ülejõel on sarnaselt kõikuv nagu ka üldiselt kokku Pärnu linnas. Hinna ja tehingute liikumine on erinev. Keskmine ruutmeetrihind on teinud suure hüppe 2018 aasta I kvartalis ning vastupidiselt on tehingute arv kahanenud kolmandiku võrra samal ajal. 1.2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele Kõige rohkem on korteriturg elavnenud viimaste aastate jooksul Rääma linnaosas, kus uusarendused on parendanud piirkonna mainet. Vanasti oli Rääma maha jäetud asum kus olid ainult vanad majad ning puudus korralik taristu. Tänaseks on ehitatud sinna lasteaiad, tekinud poed, pargid ja on parendatud ka üldist välimust. See kõik on tekitanud suurt nõudlust paljude hulgas sinna kolimiseks. Pärnu teistes linnaosades on sammuti tekkinud palju uusarendusi, mis on põhjuseks keskmise ruutmeetrihinna tõusule ning tehingute arvu vähenemisele. Tehingu arvu vähenemist
tehtud parendusi. Parendustega seotud kulutuste inventeerimisel võrreldakse põhiobjekti ja parenduste järelejäänud eluiga. Parenduste eluea lõpp ei tohiks üldjuhul ületada põhiobjekti eluea lõppu. Näiteks hoonel on vahetatud aknad. Parendusena arvele võetud akendele määratud eluiga ei tohiks ületada hoone järelejäänud eluiga, kuna aknad ei saa kesta kauem kui hoone ise. Juhul, kui hoonet on parendanud hoonet bilansis kajastavast asutusest erinev linna asutus (nt parendusi tegi amet, kuid hoone on bilansis hoonet valitsema volitatud hallataval asutusel), tuleb tagada, et hiljemalt inventuuride läbiviimise ajaks oleks parendused põhiobjektiga ühes bilansis. Linna varade kajastamisel tuleks võimalusel järgida põhimõtet, et ühe vara lahutamatud osad ei kajastuks erinevate linna asutuste bilansis (näiteks kinnistu puhul peaks hoone ja maa olema ühes bilansis). Kokkuvõtteks:
annab nimetatud korteri omanikele kokkuhoiu küttekuludes. Lisaks pööningul, millele on juurdepääs ainult korterist nr 3 ja mida avaldajad kuni selle ümberehituseni ei kasutanud, ei ole nende jaoks sellist kasutuseelist, mis, arvestades kõiki asjaolusid, õigustaks selle kasutamise eest korteri nr 3 omanikult kuuhüvitise väljamõistmist. o Puudutatud isik on teinud kulutusi ja parendanud kaasomandi eset (uus katusekate, katuse soojustamine), kohtud on põhjendatult jätnud avaldajate hüvitise nõude rahuldamata. o AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui