Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused
Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes · Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel.
3 Toetajad moodustavad 2 gruppi Mina/meie (juhid ja liikmed), Mitte need seal üleval,teie,need seal all/siin (potentsiaalsed hääletajad,tavalised inimesed,inimene tänavalt,inimesed jne). Oponente,vaenlasi 2 gruppi Need seal üleval ( valitsus , professionaalsed poliitikud,bürokraadid,ärimehed, pankurid). Mitte meie/need seal kuskil (välismaalased,juudid, vähemused,islam,Türgi jne). Kui parempoolseimad populistid tulevad võimule, ülaltoodud gruppide koosseis muutub. Esiteks peab valitsus või vähemalt osa klikist intregreeruma Meie-gruppi. Teiseks endise vaenlase kaotamine Need seal üleval. (II) Parempoolse populisti täiendavad strateegiad Bumerang-efekt, kui vigadest ei õpita. (III) Parempoolse populisti argumendid Tabel 5.4
annaabi.ee 
