süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied. Kuna süsiniku sidumine on intensiivne perioodil, mil puistute juurdekasv on suur, tuleks majandatavates metsades puistud raiuda õigeaegselt, st. siis kui nad on saavutanud raieküpsuse. Rohkem seovad atmosfäärist süsinikku noored ja keskealised puistud. Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas - metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). CO2 dünaamika metsaõhus: Süsihappegaasi sisaldus ja selle dünaamika metsaõhus oleneb mullast (orgaanilise aine
mis põletamise käigus vabaneb ja jõuab atmosfääri. Puidupõhiste kütuste kasutamise puhul “uut” süsinikku globaalsesse süsinikuringesse juurde ei paisata, vaid põletamise käigus vabaneb CO2-na süsinik, mis puude kasvuea vältel nende biomassis on akumuleerunud. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas, sest metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). Mida suurem on mikroorganismide aktiivsus mullas, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb ja seda intensiivsemalt eraldub CO2-te.
okslik rabamänd (P. sylvestris var. nana) või rannaluidetel meretuulte poolt mõjutatud ühekülgse võra ja viltuse tüvega madal P. sylvestris f. deflexa. Omal ajal tekitas meie metsakasvatuses probleeme kõvera ja oksliku tüvega ning Eesti kliimaoludele ebasobiv darmstadti mänd (P. sylvestris var. superrhenana, var. haguenesis). Need tänaseks raiutud rohked darmstadti männipuistud rajati aastatel 18701885 Saksamaalt Darmstadti seemneäridest ostetud seemnetega. Hariliku männi kõige paremakasvulisem ning majaduslikult kõige hinnatuim on aga sihvaka ja sirge tüvega riia mänd (P. sylvestris var. rigensis; var. septentrionalis). Eestis moodustab riia © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 31 mänd kõige ilusamaid ja kõrgeima tootlikkusega männipuistuid eeskätt Kagu-Eestis. Kiirekasvulise puuliigina saavutab mänd viljakamatel
aastal 22 miljonit tonni. Sellest nähtub, et Eesti on üks nendest liikmesriikidest, kes on kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähendanud kõige rohkem, täpsemalt 47,5 protsendi võrra. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas, sest metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). Mullaõhus võib süsihappegaasi
annaabi.ee 
