communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus (ümberlülitus) —> plexus renalis —> ren a) Nimetage sümpaatilise närvisüsteemi ganglionid - paravertebraalsed ganglionid, prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis
kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest. Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist. Kahel pool seljaaju moodustavad sümpaatilise NS paravertebraalsed ganglionid sümpaatilise piiriväädi. Sümpaatilisest piiriväädist edasi suunduvad närvikiud paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionitesse. Sümpaatilise NS efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased, süda ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke. Parasümpaatiline närvisüsteem algab ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest.
Ühepoolne peene- kuni Pneumoonia keskmisemulliline rägin Pleura hõõrdumine Pleuriit Südamest kuuldavad kahinad Vatsakeste vaheseina defekt28 või südameklapi probleemid infarkti tagajärjel (harva) Piki roideid või paravertebraalsed Interkostaalne neuralgia, dorsalgia valupunktid. Kõht Vajutades valulik epigastrium29 Gastriit Jalad Ühepoolne või mõlemapoolne Aordi dissektsioon märk isheemiast (nõrgenenud pulss kubemes) Rindkerevaluga patsientide seisundi hindamisel on tähtis roll elektrokardiogrammil (EKG), kusjuures eranditult tuleb siin kasutada 12-lülituselist EKG-d (vt peatükki „Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring“)