(eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi, ammoniaagi) redutseerimise Fototroofid (väliskeskkond) Orgaanilised ja fotokeemilised reaktsioonid anorgaanilised ained Paratroofid (intratselluaarsed Peremehe Peremeesorganismi rakk parasiidid) ainevahetuskompleks Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, neist 6 ainet suuremas hulgas: süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse nad edasi 4 gruppi:
1) šokk-sensitiivne süsteem – energia saadakse ATP hüdrolüüsist 2) šokk-resistentne süsteem – energia saadakse prootonite st vesinikioonide või Na ioonide väljutamisest rakust (tekib gradient), hõlmab vaid rakumembraani transportsüsteeme 2. Milleks vajab mikroob energiat ja kust ta seda saab? ORGANOTROOFID – Saavad energiat väliskeskkonna orgaaniliste ühendite (suhkrud, AH-d) fermentatsioonil või oksüdatsioonil. PARATROOFID – Energiaallikaks on mõne teise organismi rakud ja nende poolt toodetavad substraadid (selleks võib olla taimne v loomne rakk v mõni teine mikroorganism) Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest tähtsamad 6 on süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse: o HETEROTROOFID – hangivad orgaanilist substraati väliskeskkonnast, nt osad inimesel haigusi põhjustavad mikroobid
Organotroofid – organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid – on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid – saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid – energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne
paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne
paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne