(Aphanoneura), Klass vööussid (Clitellata) (alamklassid: väheharjasussid ja kaanid). 29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite. On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Näited: Eunice australis, Polychaeta, Sabellastarte spectabilis, liivatõlv (Arenicola marina), Tomopteris renata; Eestis: harilik harjasliimukas (Hediste diversicolor), Marenzelleria neglecta. 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid
vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku
Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas järked, silmad jm meeleelundid. Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad. Erinevaid toitumisviise, osad parasiidid. Suguta (pungumine, paratoomia) ja suguline sigimine, sugurakud lastakse vette, Trohhofoor.N: liivatõlv (Põhjameres),Spirorbidae, ketasuss, Eestis harilik harjasliimukas. 30. Mullas, magevees, meres. Kehaseina epiteeli paksend-vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised,areng otsene.Harjased 4 kimbuna alates II lülist, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid), On sette ja mullasööjaid, seene ja vetika sööjaid, röövloomi ja parasiite. Eestis 100 liiki
annaabi.ee 
