Hitler ihkas nii väga võimu, et oli valmis tapma kümneid miljoneid inimesi. Nendest kuus ja pool olid juudid, inimesed, kes tegelikult ei teinud midagi halba. Selle diktaatori eesmärgiks ei olnud muu, kui juhtimis- ja vallutamisiha. See ei tähenda, et karjääriredeli tippu pürgimine seostuks kuidagi inimeste tapmisega, kuid alati peab alateadvuses meeles pidama, mis siin elus tähtsam on. Tegema valikuid nii, et teised ei peaks selle tõttu kannatama. Kuigi tuleb kindlasti ette paratamatusi, kuid ei tohi muutuda nii võimuahneks, kui seda oli Hitler. Tuleb meeles pidada elu tõelisi väärtusi. Tähtsaim on minu arvates armastada ja olla armastatud. Oluline on kindlasti ka tervis ja anded, mis meile antud on. Igas ühes peitub see miski, mida keegi nii hästi ei oska, kui me ise. Tuleb leida see ja siis pürgida selle abil nii kõrgele, kui võimalik. Nii oleme ka ise õnnelikud, kui teeme midagi, milles suudame saavutada parima. Näiteks mõni inimene
operatsioonide staadiumis (7.-12. eluaasta), kuid see ei tee temast veel täiskasvanut (Butterworth ja Harris, 1994). 7-aastane laps suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest probleemidest antud ajahetkel, näiteks koolitunnis antud ülesanne, kus tuleb arvutada esemete asemel numbritega. Selliste ülesannete lahendamine arendab loogilist mõtlemist ning lapse mõtlemine muutub pööratavamaks ja ta suudab mõista konkreetsete omaduste kohta käivaid loogilisi paratamatusi. Õppimine on tihedalt seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele, seetõttu veedetaksegi paljud aastad koolis, mis aitab kaasa täiskasvanuks ehk küpseks saamisele. Samuti on kool üks suurim tegur, mis aitab kaasa lapse sotsialiseerumisele, kuid ka koolis tuleb näiteks õppematerjale kasutada vastavalt vanusele, et need sisaldaks teatud laadi ja teatud koguses sõnavara, mis oleks hästi mõistetav
Ühendriigid ja Suurbritannia ei tunnustanud küll kunagi Balti riikide allaneelamist õiguslikus mõttes, kuid aeg-ajalt tuli neil sellega leppida poliitilise reaalsuse mõttes. 14. augustil 1941 vastu võetud Atlandi hartas olid president Roosevelt ja peaminister Churchill lubanud seista kõigi õigusvastaselt anastatud rahvaste vabaduse eest. Ent Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel leppisid nad vaikides Balti riikide jäämisega Stalini kontrolli alla, otsekui oleks see üks elu paratamatusi. II maailmasõja ajal kaldus Suurbritannia tunnustama NSV Liidu nõuet Balti riikidele vastutasuks Moskva sõjapanuse eest. Vastavasisulise leppe sõlmimise Moskvaga hoidis ära peamiselt Ühendriikide vastuseis. Küsimus sellest, kas lääne riigimeestel, kes kujundasid aastatel 1944/45 uut maailmakorraldust, oli Balti riikide osas ka mõni teine võimalus peale Atlandi harta põhimõtete "allaneelamise", peab kuuluma pigem mõnda ajaloolisse või
n Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades) n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade
annaabi.ee 
