kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva. Lindude karjatamine Kanad, kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit
kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva. 80) Lindude karjatamine Kanad, kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit
Endla Reintam, 2009 16 poorsus A-s ca 50%, Mm põllum. 1,35 ja metsam 0,95 Mg m-3; eripins ls 4090 m2 g-1, sl Põhiomadused sarnased parasniisketele. Paas kõrgemal kui 30 cm. 2565 m2 g-1 AT D; A Cg D Gleistumise tõttu pae pind kollakas (sideriidistumine) ja A võib olla kergelt toorhuumuslik pHKCl 6,57,5, haritaval maal ca 7, harva rähavaba lähtekivimi või liivade korral pH 5 Khg´ - gleistunud väga õhukesed paepealsed mullad (A<10 cm): huumuskate niiske H8,2 < 3 cmol+ kg-1 A-s kuin 0 sügavamal
annaabi.ee 
