See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus). Aranholoogia osa, mis uurib lestaliste (Acarida) seltsi lülijalgseid. Vt. ka veterinaarakaroloogia. akaroosid (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike + "--osis" -- haigust tähistav järelliide), akaridoosid -- lesttõved. Lestaliste (Acarida) põhjustatud parasitoosid. 1 aktiivne sekundaarne immuunsus (ld. activus -- tegev; secundarius -- teisene; immunus -- vaba millestki). Areneb pärast loomade invadeerumist või vaktsineerimist organismi aktiivse immuunvastusena antigeenile. Vt. ka sekundaarne immuunsus ja immuunsus. akuutne parasitoos (ld. acutus -- terav, äge; parasitoos) -- äge nugitõbi. Ägedalt kulgevad
antibiootikumidega. · Mõistlik on sporthobuseid regulaarselt vaktsineerida, kuigi vaktsineerimine ei taga 100%- list kaitset, põevad vaktsineeritud hobused reeglina kergemini, kui mittevaktsineeritud. Rinopneumoonia. · Sagedamini hingamiselundite kahjustusega kulgev viirusnakkus, mille mõned tüved võivad põhjustada ka märadel aborte. Olemas ka haiguse närvivorm, mis tavaliselt viib hobuse hukkumiseni. · Sporthobuseid on mõistlik vaktsineerida. Parasitoosid Siseparasiite esineb kõikidel hobustel. Siinkohal nimetaksin tähtsamaid neist: · Hobuste solgetõbi, ehk paraskaridoos. Hobune nakatub solkmemunadega saastunud sööda või joogivee vahendusel. Solkmemuna rändab soolestikust veresooni pidi maksa, sealt südamesse ja kopsu. Kopsus liiguvad solkmemunad alveoolidesse, köhitakse koos rögaga kurku ja neelatakse Eesti Ratsaspordi Liit 12
Branhüomükoosi tõrje seisneb peamiselt haiguse profülaktikas. Suvetiigid peavad olema talvel kindlasti kuivad ning sügisel tuleb neisse külvata kustutamata lupja vähemalt 25 ts/ha. Haiguspuhangu ilmnemisel tuleb katkestada söötmine, suurendada vee läbivoolu tiigis ning viia tiigivette lupja 150200 kg/ha. Lubi tuleb eelnevalt lahustada. Lõhelaste süvamükoos Eestis pole esinenud . On organites ja pinnal. PARASITOOSID Ainuraksetest põhjustatud haigused · Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub
annaabi.ee 
