Ökosüsteemis sõltub iga liigi olemasolu teisest, sest liigid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Biosfääris eristatakse kolme osa: maismaa pindmine kiht, veekogud ja atmosfääri alumine osa. Looduse elusosa ökoloogilised tegurid on teise liigi isendid ja sama liigi isendid. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees. Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal.
Adaptsioon võib toimida väga erinevatel tasanditel (nt grupitasandil altruism). Kõik adaptsioonid tulenevad LV-st (ja ainult), adaptsioon on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks
mängukäitumine (individuaalne ja sotsiaalne mäng). Neofoobid ja neofiilid (valmis kohe midagi uut tundma õppida, nt vareslased, kes siis, kui keskkonnas on uut, lähevad kohe seda uurima ja seda, kas on võimalik kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma
annaabi.ee 
