poolele ja kahjulikud teisele. Neist tähtsamad on Parasitism, sümbioos ning kommensalism. (1) 1.1 Parasitism Parsitism ( kr.k. parasitos kõrvaltoitlustaja, muidusööja) on eri liiki organismide suhe, kus üksorganism ( parasiit e. Nugilane) kasutab teist liiki organismi kui elukeskkonda ja toiduallikat, tekitades sellega peremees organismile reeglina mitte surmavat kahju. 6-7 % kõikidest Maal elavatest loomaliikidest on parasitaarse eluviisiga. Enamik parsiite kuulub ainuraksete, lameusside, ümarusside ja lülijalgsete hulka. (1) 1.2 Sümbioos Sümbioos (tuntud ka kui mutualism) on kahe eri organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi (kahe vabalt elutseva organismi kasuliku kooselu) ja endosümbioosi ( üks organism elutseb teise kehas). Sümbioos võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või siseneda mitmekülgsesse sõltuvusse. Näiteks elvad
kutsuda mürgistusi. Selle vältimiseks funktsioneerib organismis kaitsemehhanism, mis seisneb kas spetsiaalsete ensüümide olemasolus, mis sellelaadse tekkega mürke lõhustavad, või muudetakse tekkinud toksiinid äävel- või glükuroonhappe liitmise teel vastavateks paarishapeteks. Viimased eritatakse uriiniga. Roiskumine seedetraktis on intensiivsem halvakvaliteedilise toidu, seedetraktihaiguse ja parasitaarse invasiooni korral. (lk 209-210, Männik, Biokeemia) 50. Ammoniaagi eemaldamine organismist. Liigne ammoniaak on organismile toksiline, kuna NH3 kuhjumine põhjustab PH nihkumist aluselises suunas, häirub TKT töö, sellega koos ka rakuhingamine ja ATP tootmine, intensiivistub glükolüüs, mille tagajärjel kuhjub laktaat ja püruvaat. Ammoniaagi detoksifikatsiooniks on järgmised võimalused: 1. ammoniaagi salvestamine Gln ja Ala vormis. 2
Kalamajandisse tulevat vett on püütud tserkaaridest ja tigudest vabastada ultraheliga ja nn elektrikardina abil. Tehniliselt on võimalik sissevoolavas vees kõik tserkaarid ja teod kinni püüda ka vastavate filtrite abil. Need kõik on aga väga kulukad tõrjemeetodid. Uued kalamajandid oleks ideaalne rajada veekogudele, kus ei ole tigusid ja kalatoidulisi linde. Parasitaarne katarakt ehk silmapõletik Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad
vaateväljas, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelterestide paigutamises. · Parasitaarne katarakt Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 5001000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad
annaabi.ee 
