Inimeste parasiitseene d Mis on parasitism? Parasitism on kooseluvorm kus üks organism saab kasu teine kahju Kuidas seenhaigused tekivad? Kõige tõenäolisemalt võib jalaseene saada üldkasutatavate ujulate põrandatelt, bowlingu-jalatsitest, aga ka õhukestes sukkades lennujaama turvakontrolli läbides (sokid vähendavad haigestumisriski juba oluliselt). Just rahvarohketes kohtades levib haigus seetõttu, et see nakkab haige inimese taldadelt ja küüntelt eraldunud seenespooride kaudu. Mõningail andmetel püsivad need mikroskoopilised seeneniidistiku osakesed nakatumisvõimelistena kuni 12 kuud. Seenel on hea kasvada ja areneda siis kui tal on soe ja niiske ! Jalaseenest lähemalt Jalaseene teket soodustab soe ja niiske keskkond. Jalaseene arengut soodustavad ka ebamugavad ja kitsad jalatsid, kus soojus ja niiskus panevad seenespoorid kergesti vohama. ...
abies, 2011). Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired. Koort kahjustavad kuuse-kooreürask ning puitu siklaste vastsed. Kuusk on pesapuuks oravatele ning paljudele lindudele. Kuuse juurtega moodustavad mükoriisa kuuseriisikad. Parasiitseentest kahjustavad kuuske juurepess, kännupess ja kuusetaelik (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.5. Kasutusalad Harilikku kuuske kasutatakse enamasti puidu saamise eesmärgil, kuid ka jõulupuudeks ja vaigu saamiseks. Kuusepuidust valmistatakse puitseinu, uksi, aknaid, põrandaid, muusikariistade kõlalaudu, vineeri ja paberit (Harilik kuusk, 2011). Koort kasutatakse vaigu ja parkainete saamiseks (Harilik kuusk täiendav info, 2011).
Lõi marutõvevaktsiini ja pastöriseerimise. Avastas vaktsineerimise põhimõtte. Alexander Fleming - inglise mikrobioloog. Mees, kes tõi nüüdismeditsiini ootamatu pöörde. Avastas penitsilliini, millest hakati tootma antibiootikume. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Biotõrje rakendused on mitmekesised: *Seen seene vastu. Kuuse ja osalt männi juuremädanikud tekivad parasiitseentest. Nakatumine toimub värskelt raiutud kändude kaudu. Biotõrjevahendiga ROTSTOP on võimalik vähendada nakatumist juurepessu. See vahend sisaldab seent, mis takistab juurepessu tungimist kändu. *Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja
Loomade-seente spetsialiseerunud liikide elupaigana tulevad kõne alla siiski vähesed liigid, kuna enamuse kultuurtaimede biomass on liiga väike mingi teise liigi stabiilse polulatsiooni tagamiseks (NB! Haruldastel liikidel on vähe parasiite), nendega on enamasti seotud vaid laia ökoloogilise amplituudiga kohalikud taimtoidulised. Enam võib liigikaaslejaid leida puudel - näiteks on lehiste Eestisse sissetoomisele järgnenud lehisetatika, kuldtatika ja lehiseliimiku sisseränne. Parasiitseentest on punasele leedrile järgnenud leedri-jahukaste, putukatest .... (ainult dekoratiivtaimega - kui oskad kedagi sisse pahha -oleks hea, muidu aga maha!) seotud .... . Liigirikka kultuurtaimestikuga paistavad linnas silma pikka aega hooldatud aiad, seal leidub ka rohkem looduslikke liike (kultuurtaimede vahele tekib rohkem erinevaid ökoniš š e ka umbrohtudele). Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel
annaabi.ee 
