Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks. Suremuse trend näitab samuti suurt hüpet üheksakümnendate alguses, kus suremus kasvas järsult. Ka seda nähtust võib kõige paremini selgitada Eesti riigi taasiseseisvumisega ning suure venekeelse rahvastiku väljavooluga, kui lahkusid peamiselt noored inimesed.
Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel variolatsioon, kus haiguse läbipõdenute paranevatest rõugekahjustuskohtadest võeti materjali ning kraabiti laste käsivartele. Variolatsioon oli kasutusel sajandeid ka Euroopas. Tulemus oli tõhus, kuid sisaldas alati riskimomenti. Nii oleks äärepealt variolatsiooni tagajärjel 7-aastaselt surnud Edward Jenner, kes hiljem, 1796. a. viis läbi esimese vaktsineerimise. E. Jenner märkas, et lüpsinaised haigestusid võrreldes teistega rõugetesse vähem, kuna nad puutusid lüpsmise käigus kokku lehmarõugetega. E
O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis. Võitlus realismi ja abstraktsionismi, traditsioonilise kunsti ja avangardismi vahel oli lõppenud avangardismi selge võiduga. NEODADA
O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis. Võitlus realismi ja abstraktsionismi, traditsioonilise kunsti ja avangardismi vahel oli lõppenud avangardismi selge võiduga. NEODADA
annaabi.ee 
