Nüüd ma veel suudan. Järgmine kord... (Ravic) Lk 319,,,,Ütelgem: ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt seiklus. Kõlab paremini. Sisu on sama. Ühte tahetakse saada ja teisest ei taheta loobuda."" Lk 324,,,,Kaks sõda kahekümne aasta jooksul on liiga palju. Me pole esimesest veel õieti toibunud." ,,See käib ainult võitjate, mitte kaotajate kohta. Võit teeb hooletuks."" (Kate Hegström & Ravic) Lk 328,,,,Surijad kingivad harva. Seda teevad ainult paranejad. Surijad ei taha uskuda, et nad surevad. Sellepärast nad ei kingigi."" (valveõde) Lk 333,,Koju... Mis muud kodu sai olla sellel, kes kuugi ei kuulu, kui teise inimese tormitsev süda üheks üürikeseks ajaks? Kas see ei olnudki põhjus, miks armastus, tabades kodumaatut südant, selle nii põhjalikult läbi raputas ja nii täielikult vallutas kuna tal ju muud polnud jäänud? Kas mitte sellepärast ei püüdnud ta armastuse eest pageda? Ja kas polnud armastus
Firenzes oli kuulsaim haigla St. Maria Nuova, mis asutatud 1288 (ning kus töötas kuni 6 arsti, kirurg ja kolm muud ametimeest). Kuigi haiglad tegelesid laia hulga inimrühmade mitte ainult haigete, vaid nt leskede, vaeslaste jne-ga neis ka raviti ning isegi saadeti tervenenud inimesi koju. Arheoloogiline materjal (luustikud haiglatega seotud kalmistutelt) näitab haiglate patsientidena eeskätt mehi. (Mehed ja poisslapsed olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Haiglate areng sai uue hoo sisse Valgustusajal (18. sajandil), põhjuseks kirikuvarade laienev sekulariseerimine ning uute (riiklike, ülikooli- era- jms) haiglate rajamine. Olulist rolli mängis üha süvenev kliiniline arstiõpe, st arstiõpe haiglate (patsientide) baasil. Seal kus katoliiklus püsis, olid haiglad sageli kirikuga seotud. Jätkuvalt püsis elus filantroopia traditsioon, valgustusajastul ja seoses humanismi puhanguga olid haiglad kõrgkihtide (ja nüüd juba ka
leevendamine oli kirikumeestele ja -naistele justkui lubatud ja kohustusekski. Niisiis tegelesid kirikuinimesed päris palju ravi ja hoolekadega. Kloostrimeditsiin kloostrite juures asuvad ravilad olid eeskätt mõeldud küll kloostrielanike endi põetamiseks, kuid siin-seal ja ajapikku üha enam sattus neisse ka kloostrivälist rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi. (Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli ravimatimede aiad. (Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et enamus toonasest meditsiinipraksisest tehti mitte-õppinud inimeste ning eeskätt naiste poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt
annaabi.ee 
